OPEC andis nafta hinnale oodetust erineva suuna

?Selge, et nad lootsid rahustada turge, rääkides hinda alla, aga see ebaõnnestus neil,? kirjutasid Bloombergi teatel investeerimispanga Societe Generale analüütikud Deborah White ja Alexandro Kervino klientidele edastatud raportis. Nafta aprillilepingute hind kerkis eile hommikul 2,6 protsendi võrra kõigi aegade kõrgeimale tasemele 57,05 dollarini barrel.

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) otsustas kolmapäeval suurendada tootmist 500 000 barreli võrra ööpäevas, kuid Venezuela naftaminister Rafael Ramirez lausu eile hommikul uudisteagentuurile Bloomberg, et kartelli võimalused tootmist edasi tõsta on piiratud. Ka investeerimisfirma Global Insight Inc. analüütik Simon Wardell on sama meelt. ?Nad vajavad suurt puhvrit. Vastasel juhul ei ole nad enam suutelised nõudluse kasvu rahuldada,? lausus ta Bloombergile.

Ka tegi osasid analüütikuid murelikuks asjaolu, et OPEC üleüldse kvoote tõstis, sest kevadel tarbimine tavaliselt langeb ja tõstmise fakt iseenesest viitab asjaolule, et musta kulla nappus on suur. Investeerimispanga Barclay Capital energeetika peaanalüütiku Paul Horsnelli meelest tähendab see OPECi strateegia muutust. Teises kvartalis valmistutakse kolmanda kvartali nõudluse kasvuks.

Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri (EIA) viimase raporti kohaselt kasvab sel aastal nõudlus 2,2 protsendi ehk 1,8 miljoni barreli võrra 84,3 miljoni barrelini ööpäevas. See tähendab, et iga päev põletatakse ära 42 supertankeri jagu naftat.

?Kui riikides nagu Hiina ja India tõuseb aastane sissetulek 4000 kuni 5000 dollarini aastas, hakkab inimestel tekkima vaba raha,? lausus Oxfordi energeetikauuringute instituudi direktor Robert Skinner. ?Nad ostavad autosid, nad tarbivad rohkem elektrit. Nendes riikides on tekkimas suur keskklass. See on midagi, mida 1970ndatel ei olnud,? lisas ta.

Seitsmekümnendatel aastatel kerkis nafta hind 1981. aastal keskmiselt 35,24 dollarini barreli eest, mis USA energeetikaministeeriumi arvutuste kohaselt vastab tänasele 75,71 dollarile.

Ajalehe Financial Times teatel mõjutas OPECit ka Ameerika Ühendriikide surve. Maailma suurim naftaimportija kulutas sealt sisseostuks 94 miljardit dollarit (1,1 triljonit krooni), mis oli rohkem, kui kolmandiku võrra enam võrreldes 2003. aastaga.

President Bushi sõnul on nafta hind ka seitsme juhtiva tööstusriigi (G7) järgmise tippkohtumise üheks arutlusteemaks.