• OMX Baltic−0,04%269,96
  • OMX Riga−0,18%867,3
  • OMX Tallinn−0,09%1 709,7
  • OMX Vilnius−0,07%1 056,83
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 100−0,32%8 253,53
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,51
  • OMX Baltic−0,04%269,96
  • OMX Riga−0,18%867,3
  • OMX Tallinn−0,09%1 709,7
  • OMX Vilnius−0,07%1 056,83
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 100−0,32%8 253,53
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,51
  • 18.03.05, 16:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

MKM: Eesti puhul on küsimus vaid gaasituru direktiivi harmoneerimises

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgitus Euroopa Komisjoni etteheitele gaasi- ja elektrienergiaturu avamisega viivitamise kohta:
Eesti puhul on kõnealuse teemaga seotud vaid gaasituru direktiivi harmoneerimine, mitte elektrituru direktiiv. Viimased Euroopa Liidu elektrituru direktiivist tulenevad nõuded harmoneeriti Eestis 1. jaanuarist 2005 jõustunud elektrituruseaduse muudatustega.
Eesti (ning ka Läti ja Leedu) puhul on küsimusena üleval gaasituru direktiivist tulenev nõue juriidiliselt eristada maagaasiettevõtte (Eesti puhul AS Eesti Gaasi) tegevuses süsteemi tehnilise juhtimise tegevus ja müügitegevus, ehk luua eraldi ettevõtjad tehniliseks juhtimiseks ja gaasi müügiks.
Direktiivi loogika seisneb selles, et eristades loomuliku monopoli tegevuse (s.t. võrgutegevuse) konkurentsile avatud tegevustest (gaasi müügi tegevusest) peaks olema võimalik konkurentsi tekitamine gaasimüüjate vahel.
Balti riikide puhul selline loogika praktikas ei toimi, kuna tehniliselt saab meile gaasi müüa vaid Venemaalt, sealt aga on võimalik seda osta vaid Gazpromilt. Seega tegevuste juriidiline lahutamine ei tekita Eesti turu jaoks gaasimüüjate vahel konkurentsi, vaid tähendab gaasifirmale administratiivkulude suurenemist, mis omakorda suurendab ca 1% võrra gaasi hinda tarbijatele.
Eestile trahvi määramine on äärmiselt vaieldav. Selle aluseks peaks olema mõne konkureeriva ettevõtte poolt näidatav kahju või Euroopa Komisjoni hinnang turu moonutuste tagajärjel tekkinud kahjude kohta. Eesti gaasituru mõju Euroopa kontekstis on aga olematu, seda eriti olukorras kus Balti gaasiturg on isoleeritud muu Euroopa gaasiturust. Samuti tuleb silmas pidada fakti, et gaasi hind Eestis on Euroopa odavaim (konkurentsi mõjul maagaasi turul ta veelgi odavamaks kindlasti minna ei saa).
Ministeerium kavatseb lähiaegadel välja saata vastava maagaasiseaduse muudatuse kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele ning seejärel Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule. Kui seadusemuudatus lähiajal jõustub, langevad Euroopa Komisjoni etteheited ära. Seadusemuudatuse jõustamisega viivitamisel tuleb jätkata Komisjoniga teema arutamist.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele