Osavalt väljamõeldud skeem, kus pealtnäha seaduslike vahenditega nii tarnijail kui ka töötajail nahk üle kõrvade tõmmati, pahandas ASi Keava Liimpuit suuromaniku ASi Mainor juhti Ülo Pärnitsat: ?Kahjuks võimaldavad Eesti seadused tekkida sellisel olukorral, kus suured firmad omavahel kokku mängides väikesi petavad, nii et pankrotihalduril jääb hiljem üle vaid käsi laiutada,? lausus ta.
ASi EPL Pimet ja OÜ Oettinger (pankrotis) vahelised suhted algasid 4. mail 2002, mil mööbli tootmine läks esimeselt firmalt teisele üle. Nende vahel sõlmiti kolm lepingut, mis saidki hiljem Oettingeri heaks töötanud firmadele ja töötajaile saatuslikuks. Koostöölepingu järgi võis Oettinger müüa oma toodetud mööblit vaid Pimetile, väljamüügi korral ähvardas 15% suurune trahv netokäibest. Rendilepinguga sai Oettinger enda kasutusse Pärnus Lille 6 asuva, varem pimedate kombinaadile kuulunud tootmiskompleksi koos kõigi seadmetega. Kapitalirendileping oli hoonete väljaostmiseks. Pankroti väljakuulutamise ajaks oli Oettinger Pimetile kaks kolmandikku kompleksi hinnast juba välja maksnud, kuid seda pole lepingute lõpetamisel märgitud.
Keava Liimpuit tegi Oettingerile pankrotihoiatuse 11. septembril 2003. Pärast seda lõpetati Pimeti ja Oettingeri vahelised lepingud, kuid juba järgmisel päeval sõlmiti uuesti kestusega viis aastat. Need said kesta vaid viis päeva ja siis lõpetati uuesti ning tehti tasaarveldus. Lepingute lõpetamise formaalseks põhjuseks oli ebakvaliteetne kaup, samuti tasumata liisingumakse. Oettingeri raamatupidamises ei leidu aga kummagi kohta dokumente. Ettevõtte endise raamatupidaja teatel sai ta korraldusi kannete tegemiseks mõlemast firmast.
Oettingeri kohtus esindav advokaat Margus Lentsius advokaadibüroost Aivar Pilv pole reklamatsioone, mis ebakvaliteetse eksportkauba korral kindlasti pidanuks olema, näinud. Kahtlane on ka Pimeti pankrotiprotsessi esitatud nõue 140 000 krooni ilma ühegi algdokumendita. Kahtlust lisab asjaolu, et veidi hiljem loobus Pimet sellest nõudest ja ostis endale pankrotiprotsessis osalemiseks uue nõude 1800 krooni peale.
Võlausaldajate hinnangul on alust arvata, et Oettinger loodi puhvriks hankijate nõuete maandamisel Pimeti vastu. Tootmine käis Oettingerile üle minnes samade töötajate ja seadmetega edasi ning on vähetõenäoline, et need äkki praaki tegema hakkasid. ?On põhjendatud kahtlus, et mingeid reklamatsioone pole kunagi olnud ja puudus ka kokkulepe tasaarvelduse tegemiseks,? andis Lentsius juhtunule oma hinnangu.
Keava Liimpuit tarnis algul Pimetile ja hiljem Oettingerile liimpuitkilpi, algul selle eest ka maksti, hiljem mitte. Juhataja Alar Lehtsaar ütleb, et 1,3 miljoni krooni suurune võlg tekkis poole aasta jooksul ja see on 25?30 miljoni kroonise käibega ettevõttele suur raha. Oettingeri tegevuse äkiline lõpetamine tuli talle ootamatult, sest vahetult enne seda toimunud läbirääkimistel lubasid nii Pimeti kui Oettingeri juhid, et tootmine jätkub ja võlad tasutakse. ?Meie veel lubasime neid aidata ja materjali edasi tarnida, aga siis keerati meile päevapealt selg,? lausus ta.
Osa võlausaldajaid on pankrotiprotsessist tänaseks eemaldunud, sest peavad seda perspektiivituks. Pankrotihaldur Raivo Piirla hinnangul on Oettingeril vara vaid mõnekümne tuhande krooni eest. Tema lootused on rajatud Pärnu maakohtus toimuvale kohtuprotsessile, millega Oettinger hageb Pimetilt 4,6 miljonit krooni. Piirla hinnangul viisid Oettingeri pankrotti ja muutsid varatuks just suhted Pimetiga. Ta ei välistanud ka kahjunõude esitamist firma juhatuse liikmete vastu ja kriminaalasja algatamist. ?Juhatus ei olnud küllalt hoolikas sõlmitud lepingute tagajärgede ettenägemisel,? tõdes ta.
Täna käib Lille 6a tootmiskompleksis tootmine edasi. Seal teeb nüüd mööblit Pimeti omaniku Vello Laanemetsa poolt juhitav teine firma Erich Mööbel seadmetega, mille kohus on arestinud. Asjasse puutunud inimeste hinnangul ongi Laanemets kavalalt välja mõeldud skeemi taga. Mehe endaga ei õnnestunud rääkida, sest vaatamata sekretäri kaudu edastatud palvetele ta tagasi ei helistanud. Tabamata jäi ka Oettingeri juhataja Heinrich Aruste.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.