Eesti valitsussektori finantspositsioon jätkuvalt tugev

Suurem ülejääk oli Taanis (2,8% SKP-st) ja Soomes (2,1%).

Euroopa Liidu statistikakeskus Eurostat avaldas eelmise nädala lõpus üleliigse eelarvedefitsiidi protseduuri raames esialgsed andmed Euroopa Liidu liikmesriikide 2004. aasta valitsussektori eelarvedefitsiidi ja võla kohta. Valitsussektori defitsiit ja võlg on kaks viiest Maastrichti kriteeriumist, mille järgi hinnatakse liikmesriigi sobivust euro kasutuselevõtuks.

Suurima eelarvedefitsiidiga riik oli Kreeka (-6,1% SKP-st). Lisaks Kreekale ei täitnud defitsiidi osas Maastrichti kriteeriumit Malta (-5,2%), Poola (-4,8), Ungari (-4,5%), Küpros (-4,2%), Saksamaa (-3,7%), Prantsusmaa (-3,7%), Slovakkia (-3,3%) ja Ühendkuningriigid (-3,2%).

Eesti valitsussektori võlg oli eelmisel aastal kõige madalam ehk 4,9% SKP-st. Suhteliselt madal võlakoormus oli veel ka Luksemburgis (7,5%), Lätis (14,4%) ja Leedus (19,7%). Suurima võlakoormusega riigid olid Kreeka (110,5%), Itaalia (105,8%) ja Belgia (95,6%). Ka Malta (75,0%), Küpros (71,9%), Saksamaa (66,0%), Prantsusmaa (65,6%) Austria (65,2%) ja Portugal (61,9%) ei täitnud võlakoormuse osas Maastrichti nõuet.

Euroopa Liidu asutamislepingu artikkel 104 nõuab, et liikmesriigid väldiksid eelarvetes üleliigset defitsiiti. Nimetatud artikli kohaselt toimub üleliigse eelarvedefitsiidi menetlus, mille eesmärk on identifitseerida ülemäärase defitsiidi olemasolu ja reageerida sellele, lisaks rakendada vajadusel sanktsioone.

Eesti on viimastel aastatel suutnud täita Euroopa Liidu nõudeid eelarvedefitsiidile ja võlale. Pikaajalise majanduspoliitilise jätkusuutlikkuse huvides vananeva ja väheneva rahvastiku taustal on äärmiselt oluline tasakaalustatud või ülejäägiga eelarvepositsioonist ka edaspidi kinni hoida. Seni on Eestit Euroopa Liidus esile tõstetud kui jätkusuutliku ja tugeva finantspositsiooniga riiki.

Maastrichti kriteeriumide kohaselt ei tohi eelarvedefitsiit ühelgi aastal ületada 3% SKP-st ja võlg peab jääma alla 60% SKP-st. Ülejäänud Maastrichti kriteeriumid on sätestatud valuuta vahetuskursile, valitsuse võlakirjade intressimäärale ning inflatsioonile. Eesti kavatseb euro kasutuselevõtuks olla tehniliselt valmis 2006. aasta keskpaigaks.