• OMX Baltic0,44%268,95
  • OMX Riga0,75%873,93
  • OMX Tallinn0,06%1 715,07
  • OMX Vilnius0,43%1 050,62
  • S&P 500−0,19%6 075,11
  • DOW 30−0,55%44 765,71
  • Nasdaq −0,17%19 700,72
  • FTSE 1000,16%8 349,38
  • Nikkei 225−0,9%39 042,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,83
  • OMX Baltic0,44%268,95
  • OMX Riga0,75%873,93
  • OMX Tallinn0,06%1 715,07
  • OMX Vilnius0,43%1 050,62
  • S&P 500−0,19%6 075,11
  • DOW 30−0,55%44 765,71
  • Nasdaq −0,17%19 700,72
  • FTSE 1000,16%8 349,38
  • Nikkei 225−0,9%39 042,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,83
  • 22.03.05, 09:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mullu linnatranspordi kasutajate arv vähenes

Linnaliinibusside ning trammide ja trollidega veetud reisijate arv vähenes 2004. aastal eelmise aastaga võrreldes 11%.
Statistikaameti teatel vedasid Eesti bussiettevõtted 2004. aastal 149 miljonit reisijat, sellest linnaliinidel 76%. Võrreldes 2003. aastaga vähenes bussireisijate arv 13 miljoni reisija ehk 8% võrra. Bussireisijate arv vähenes peamiselt linnatranspordi kasutajate vähenemise tõttu. 64% linnatranspordi kasutajatest oli bussireisijaid. Trammi- ja trollitransporti kasutas 64 miljonit reisijat, s.o 36% kogu linnatranspordiga veetud reisijatest. 2001.?2004. aastal suurenes trammi- ja trollitranspordi osatähtsus linnatranspordis 3%. Väljaspool linnu veeti mullu bussidega 35 miljonit reisijat, mis on 1% enam kui aasta varem.
Raudteetranspordiettevõtted vedasid 2004. aastal 5,3 miljonit reisijat, mis on 209 000 reisijat ehk 4% rohkem kui aasta varem. Veetransporti kasutas 5,4 miljonit reisijat ? kasv 2003. aastaga võrreldes 769 000 reisijat ehk 17%. Kuigi õhutranspordi kasutajate arv on võrreldes teiste transpordiliikidega suhteliselt väike ? 1 miljon reisijat ? on sõitjateveo kasv olnud viimastel aastatel märkimisväärne.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.24, 09:41
Maailma riikide võlapomm paisus 100 triljoni dollarini
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele