Audit päästab 250 mln kroonisest trahvist

Tarkvaraauditit sooritades tuleb koostada nimekiri arvutis leiduvast tarkvarast, seejärel jagada leitud tarkvara kahte gruppi. Esiteks vabavara (freeware) ? tarkvara, mida võib kasutada ilma autorile raha maksmata.

Teine grupp on aga tasuline tarkvara, kuhu kuuluvad nii poest ostetavad karbitooted kui ka internetist allalaetav jaosvara (shareware).

Uue arvuti ostmisel näitab legaalse Windowsi operatsioonisüsteemi olemasolu arvuti korpusel paiknev hologrammiga kleebis. Karbitoote legaalsust tõendavad toote karbil olev hologramm ja seerianumber, aga ka ostuarve.

Jaosvara kirjutajad üldiselt arveid ei esita, kuid piisab kontoväljavõttest, kus on näha pangakaardiga sooritatud makse.

Kui võrrelda tarkvaranimekirja legaalsust tõendavate dokumentidega, saabki auditeerija selguse firmas toimuvast ? kui palju on kasutusel legaalset tarkvara, kui palju piraattarkvara ning kui palju sellist tarkvara, mille litsents on olemas, aga mida ei kasutata.

?Meie arvutitest leidsid audiitorid mitmeid programme, millel puudusid litsentsid, samuti oli paljudes arvutites uuema versiooni tarkvara, aga litsentsid olid varasemate versioonide omad,? kommenteeris Tobaccoland Eesti ASis läbi viidud auditit firma IT-juht Helena Pikkoja. Pärast auditi valmimist oli lihtne firmas olev tarkvara legaliseerida.

See on aga alles tarkvara auditeerimise esimene samm. Teine samm on tegeleda firma töötajatega ning uurida nende käest, millist tarkvara nad oma töös kasutavad.

Firma arvutites võib olla näiteks eelmisest kasutajast ununenud tarkvara, mille olemasolust keegi midagi ei teagi. BSA reidi käigus võib arvutisse ununenud tarkvara tuua firmale kaela 50 000 kuni 250 miljoni kroonise trahvi.

Kolmanda sammuga pannakse paika, kuidas edasi tegutseda. Kui on teada arvutites leiduv tarkvara ja töötajate vajadused, siis saab ka planeerida, milline tarkvara vajab legaliseerimist ning milline arvutitest kõrvaldamist.

Audiitor võib soovitada ka mõne tasulise tarkvarapaketi asendada sarnase funktsionaalsega odavama või tasuta tarkvaraga.

Auditeerimisteenuseid pakkuva firma ITEX Consulting juhatuse esimehe Ion Alenderi sõnul üritavad väiksemad ettevõtted tihti kulude kokkuhoiu nimel ise auditeerimisega hakkama saada. ?Tarkvara ja litsentside ülelugemine ning nende võrdlemine tundub olevat lihtne, aga praktikas võib asi osutuda keeruliseks. On palju erinevaid tarkvaraversioone, erinevaid litsentseerimismeetodeid, milles orienteerumiseks on vaja auditeerimise praktikat.?

Auditeerimisteenuse hinnad eri firmades on 200?400 krooni iga auditeeritava arvuti kohta.

Majandustarkvara, näiteks raamatupidamis- või palgaarvestussüsteemide puhul on tarkvara legaalsuse audit väga oluline. Kuna aga majandustarkvara on suhteliselt vähem levinud ning tootjate suurema tähelepanu all, siis peaks siin legaalse tarkvara osakaal olema suurem.

Tasub olla tähelepanelik ja lähemalt uurida majandustarkvara litsentsipoliitikat. Lihtne loogika, et üks töökoht, üks litsents, siin alati ei kehti.

Vajalike litsentside arv võib sõltuda üheaegsete kasutajate arvust, töö mahust või kasutatava riistvara võimsusest. Teadmatusest võib kulutada rohkem, kui vaja, või eksida reeglite vastu.

Lisaks legaalsusauditile võivad majandustarkvara puhul olla kasulikud ka mitut muud liiki tarkvaraauditid. Tarkvara turvalisuse audit selgitab nõrgad kohad süsteemis. Arendusaudit aitab tarkvara juurutamis- ja muutmisprobleemide korral. Äriprotsessidele vastavuse audit pakub soovitusi paremaks infosüsteemi realiseerimiseks vastavalt ärivajadustele.

Autor: Alar Pardla