Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide usub, et sel aastal ei pea lisaks eelarves ettenähtule jäämurdmiseks riigilt raha juurde küsima.
Jäämurdjale Tarmo on eelarves ette nähtud umbes 10 miljoni kroonine aastane ülalpidamisraha. Kütust on eelarvesse kavandatud 20 tööpäeva jaoks. Sellega tänavu küll läbi ei saa, sest Maide hinnangul jagub Tarmol tööd kindlasti veel ka aprilli esimesel nädalal, kirjutab Postimees.
Maide ütles, et kui Pärnu lahes tuli jääd murdma hakata juba 4. veebruaril, siis Soome lahel sai Tarmo tööd alustada alles 1. märtsil. Kuna Pärnu jäämurdmise eelarve on koostatud olukorraks, et jääd tuleb murda juba alates detsembrist, saab Pärnu arvelt anda lisaraha ka Tarmo kütusekuludeks.
Pärnu lahel lepingu alusel jääd murdev Alfons Håkans Eesti puksiirlaev Protector töötab seal olenevalt jääoludest ilmselt samuti aprilli esimese dekaadi lõpuni. «Tänavu kulub Pärnu jäämurdele 10-11 miljonit krooni,» selgitas Maide.
Kui tänavu ja varasematel aastatel tuli leida Pärnule jäälõhkuja välismaiste firmade pakkujate hulgast, siis juba tuleval talvel loodab riik vette saada oma jäämurdja. Kümmekond aastat tagasi Soomest ostetud suur poilaev Lonna, mil praegu nimeks EVA-316, pääseb ümberehitatuna Balti Laevaremonditehase ellingult alla 15. detsembril.
Sügiseks peab valmima Eesti jäämurde kontseptsioon, mis annab võimalikud tegevuskavad, kuidas täita edaspidi Eesti riigi kohustust oma veeteede talvisel lahtihoidmisel.
Seotud lood
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.