Huumor aitab kandidaadil rohkem meelde jääda

Tööintervjuu on tavaliselt tõsine väljakutse. Kandidaat on pabinas soovitud töökoha pärast. Intervjueerija kardab langetada vale otsust. Olukord on reeglina pingeline ja hea nali võib tuua intervjuusse vabamat hingamist.

Kadi Kesküla firmast Personalijuht kasutab ise töövestluse ajal huumorit üsna tihti, et kandidaatide ärevust vähendada. See aitab hästi. Kas ka tööotsija võiks tuua vestlusesse huumorit, et endast paremat muljet jätta?

Kadi Kesküla on ühel korral teinud positiivse otsuse just nimelt kandidaadi väga mahlaka huumorimeele tõttu. Tol korral oli vaja leida müügiesindaja Venemaa turule ning tehtud valik õigustas end.

?Ametikohtadel, kus üheks töö osaks on otsene suhtlemine ja inimeste mõjutamine, on huumorimeel kindlasti oluline,? leiab Kesküla. ?Muidugi tuleb nii intervjuu kui ka igapäevases töös õhkkond piisavalt asine hoida, et saavutada eesmärki. Huumor muudab aga õhustiku meeldivamaks ja ka tööasjade ajamise tulemuslikumaks.?

M-Partneri värbamisspetsialisti Kirsti Kaubi arvates on huumorimeel teretulnud kõigil erialadel. ?Kõige enam on seda vaja ehk ametikohtadel, mis eeldavad suhtlemist erinevate inimtüüpidega, kuid see ei ole reegel.

Mõni asjalik ja tõsine müügimees võib teatud klientide hulgas olla tunduvalt edukam kui tema suurepärase huumorisoonega kolleeg. Seega on kõik suhteline ning oleneb nii valdkonnast kui ka seal tegutsevatest inimestest.

Kindlasti on hea nali üks olulisi tegureid igapäevase stressiga toimetulekuks ning raskete olukordade rahumeelseks lahendamiseks. Kes meist tahaks töötada koos mornide ja sõnaahtrate inimestega, kellega pingelise tööpäeva jooksul üldse nalja ei saa??

Samas aga Kirsti Kaubi ei arva, et huumor annaks tööintervjuul kandidaadile mingeid olulisi eeliseid, kuid kindlasti aitab kandidaadi huumorisoon kaasa intervjuu meeldivale sujumisele. Seda loomulikult juhul, kui intervjueerija on samuti naljaaldis.

Kaubi soovitab lähtuda eelkõige intervjueerija isiksusest ning üritada tema stiiliga kaasa minna. Kui intervjueerija on pigem konkreetne ja asjalik, siis on sobimatu hakata naljatlema.

?Kindlasti ei tasu tööintervjuul ülemeelikuks minna. See võib tööandjale jätta pigem negatiivse mulje kandidaadi enesevalitsemisvõimest ning oskusest viisakalt käituda. Meeldiv naljasoon on aga tööotsija jaoks lisaväärtuseks, mis viitab ühtlasi inimese suhtlemis- ja kohanemisoskusele,? arvab Kaubi.

Elioni personalijuht Irene Metsis leiab, et hea huumorimeele tunneb kogenud personalijuht ära ka ilma kandidaadi suurema naljaviskamiseta.

?Inimesega vesteldes saab päris kiiresti aru, milline on tema hoiak ja ellusuhtumine. Huumorimeele ole­masolu on kindlasti oluline, sest huumorikad inimesed on tihti kollektiivis meeleolu ülevalhoidjad. Eriti hea, kui optimistlikul inimesel juhtub olema lisaks ka teiste innustamise oskus. Selline töötaja on suurepärane leid igale firmale.?

Humoorikas esinemine tööintervjuul Irene Metsise arvates eriti kasuks ei tule, kui tegemist pole just näitlejameisterlikkust nõudva ametikohaga.

Kindlasti ei sobi tööintervjuul anekdoote rääkida. Metsisele meenub üks aastatetagune konkurss, kus nii kandidaat kui ka tööandja juhtusid mõlemad olema väga naljalembesed inimesed.

?Tõsisest intervjuust ei tulnud neil enam midagi välja, sest ühe naljaka juhtumi meenutamine järgnes teisele. Vaatamata ühisele naljasoonele kandidaat siiski valituks ei osutunud.?

Nalja intervjuudel saab soovitada firmades, kus juhtidel ongi teadlikult ?naljatlev garaa?ikultuur? ning nad otsivad töötajaks omasugust, kes suudab musta huumori keskkonnas kaasa mängida.

Siis saab juht need kandidaadid välja praakida, kes firmakultuuri nagunii ei sobi. Garaa?ikultuuri näideteks oleks reklaamibürood. Kramplikult tundlikud inimesed seal niikuinii pikalt vastu ei pea.

Naljatlemine intervjuul on aga ka hästi riskantne. Kui kogemusteta intervjueerija naljaga pingutama hakkab, lõpetab ta suure tõenäosusega kuulsa Briti huumorisarja ?Office? peategelase moodi ja see on oi-oi kui piinlik.

Inimestele, kes iga päev mitut intervjuud läbi ei tee, julgeksin ma pigem soovitada lihtsat, otsekohest, avatud, lahket ja hoolivat suhtumist. Tulemus on sama mis head nalja tehes, kuid väära mulje jätmise riski sel juhul pole.

Autor: Anu Martinson