Pradeep Gupta vahetas tasuva töö pangas hobi vastu

Hindu Pradeep Gupta tuli Eestisse Hansapanka tööle 1998. aastal. Enne seda oli ta samal alal töötanud USAs ja Soomes.

Tollane kolleeg Hansapangast Hannes Oja meenutab, et Gupta tõi endaga kaasa uusi olulisi teadmisi.

?Me olime ise välisfondidega vähe kokku puutunud. Pradeep lisas meile ka rõõmsameelsust ja vabamat suhtumist. Tollal üritasid kõik hästi formaalselt tegutseda. Pradeepi häiris kõige enam Eestis valitsev pimedus. Küllap see sundis teda ka oma, vabama graafiku järgi töötama.?

Pradeep Gupta tunnistab, et ühel hetkel sai ta lihtsalt aru, et ei taha minna pangast pensionile. Siis sai ka leping läbi ja ta läks tööle Concordia Ülikooli.

?Mulle meeldib õpetamine. Organisatsioonikäitumine on minu lemmikaine. Tahtsin sel alal teha ka Ameerikas oma doktorikraadi, kuid ei lõpetanud. Mingil hetkel hakkas see ala mulle tunduma liiga pilvedes hõljuv. Tahtsin teha midagi praktilisemat. Seetõttu ei taha ma olla ka täiskohaga õpetaja, sest siis ei jää aega muuga tegelemiseks. Küllap ka seepärast ostsin restorani, et midagi oma kätega teha.?

Peab tunnistama, et tema restoran Villa Thai mõjub ootamatu oaasina tiheda liiklusega Narva maantee lähedal. Kaasaegse kontorihoone esimesel korrusel satud ootamatult hoopis teise keskkonda. Puhas rahulik miljöö ja naeratavad sõbralikud ettekandjad pühivad päevased pinged meelest.

Äsja on just avatud uus hoovipoolne avarate akendega ruum, kus kevadpäike paneb särama Buddha kuju. Omanik on silmnähtavalt uhke ja õnnelik oma uue renoveeritud restoraniruumi pärast.

Gupta tunnistab, et tema restoraniäris mängis suurt rolli juhus. ?Samas kohas asus ka enne Tai restoran ja käisin siin sageli. Siis sain teada, et Leedust pärit omanik tahab seda ajapuuduse tõttu sulgeda.?

Tallinnas on restoraniäri muutunud karmiks ja ilma pühendamata ennast ära ei majanda. ?Algul arvasin ka, et kui raske see ikka saab olla ? ehk peab tegema kaks tundi päevas tööd. Paari kuuga sain aru, et olin sügavalt eksinud.

Restoranis tuleb iga päev ette nii palju pisiasju. Olen loomult perfektsionist ja muretseja. Katsun liiga palju asju ise ära teha, sest mul on raske neid teistele usaldada. Ma ei ole restoranitöös eriti hea delegeerija. Pangas töötades sain sellega paremini hakkama, sest teadsin, et töötajad on hea kvalifikatsiooniga ja pühendunud. Aga restorani on raske leida häid pühendunud töötajaid. Väikefirma juhina pean olema kõigest teadlik ja kontrolliv.

Restoranis võib pisiviga väga kalliks maksma minna ja seetõttu pabistangi vist liiga palju. Vale inimese usaldamine võib viia pankrotti paari kuuga. Iga ööl mõtlen ja muretsen. Kas kohvimasin on piisavalt puhas? Kas tuli ikka maitsev toit? Iga päev on veidi nagu tulekustutamine.

Vahel tunnen, et pangas 75miljonilist dollarifondi hallata oli lihtsam kui väikest restorani juhtida. Teadsin, milliseid aktsiaid ostan ja millega riskin. Hoidsin asju oma kontrolli all.

Aga see on huvitav kogemus, sest seni olen olnud spetsialist. Kui olin oma töö hästi ära teinud, panin ukse kinni ja läksin muid asju tegema.

Siin aga pabistan öö läbi, kas kokk ikka teeb hea söögi. Helistan oma tegevjuhile mitu korda päevas ja ajan vahel vist ta hulluks. Mitte et töötajad või toidud halvad oleksid. Olime sellel aastal Hõbelusika TOP 3 hulgas.?

Gupta meelest on restoranis raskem inimesi motiveerida kui pangas. ?Panka on lihtne leida ambitsioonikaid töötajaid, kes peale raha näevad karjäärivõimalust. Nende juures toimib tugev automotivatsioon.

Restoranitöös aga on pikaajalist motivatsiooni väga raske tekitada. Ei saa maksta suurt palka. Turg määrab selle ära. Samuti pole väikefirmas erilist karjäärivõimalust.?

?Saan hoida inimesi tööl sotsiaalse faktoriga. Lubada kuuluvust sõbralikku kollektiivi ja tunnet, et sind koheldakse hästi. Olen tähele pannud, et see toimib hästi. Töötajatele on oluline, et ei karjuta ja töökoht on kindel ka paari aasta pärast.?

Gupta on kindel, et head teenindajat saab treenida. ?Hansapangas on näiteks väga sõbralik teenindus, sest töötajaid koolitatakse palju.

Eestlased ei ole lapsena näinud, et supermarketites müüjad naeratavad, ega oska seda ka nüüd ise teha.

Näiteks USAs on loomulik, et teenindaja suhtleb kliendiga nagu tuttavaga. Aga Eestis ei räägi inimesed kunagi omavahel ka tualetis, kuid Ameerikas on see tavaline. Samas ei saa selles ainult rahvuslikku eripära süüdistada.

Väga palju annab teenindusele juurde lihtsalt väike tähelepanu. Kui toit tuleb hilja, siis vabanda ja paku klaasike tasuta veini. See on ju nii lihtne, aga klient tunneb, et temast hoolitakse.?

Gupta valib töötajaid eelkõige siiruse järgi. ?Seda on muidugi raske intervjuul mõõta ja pead lihtsalt kasutama intuitsiooni. Restoranitöös on siirus ja usaldus peamised nõuded.?

Gupta on teinud õigeid valikuid, sest teenindus Villa Thais on sõbralik. Mitmed töötajad on seal olnud avamisest peale ? üle kahe aasta.

Gupta tunnistab, et kõige raskem ongi õpetada siirust ja sõbralikkust. ?Aga tavalise viisakuse on võimelised kõik omandama. ?Tere?, ?tänan? ja ?palun? on suutelised kõik ära õppima.?

Guptal on kahju, et restoran neelab väga suure osa tema ajast. ?Lisaks sellele on mul vaja praegu aidata Indias elavat isa tema töös. Seetõttu ei võimalda ajanappus mul tegeleda näiteks õpetamisega, millest suurt puudust tunnen,? kahetseb Gupta.

?Ma ei tahaks töötada nii palju kui praegu. Päevas kaheksa tundi on mulle piisav, et seda ka naudiksin. Tahan teha ka teisi mulle tähtsaid asju ? jooga, meditatsioon, lugeda raamatuid. Ma ei loe juhtimisraamatud. Käisin Ameerikas heas ärikoolis ja sain sealt piisavalt teadmisi. Juhtimisraamat oleks mulle hetkel töö, mitte puhkus. Tööd on mul hetkel niigi palju.

Hoian ennast tasakaalus ajaloo, teaduse ja filosoofia lugemisega. Kahjuks on praegu väga vähe aega. Muretsen, et mu tasakaal on nihkes. Kui saaksin endale restorani usaldusväärse partneri, siis leiaksin rohkem aega raamatutele,? loodab Gupta. Kahjuks seni pole ta sobivat partnerit kohanud.

Gupta jaoks on lugemine võimalus mõelda kiiresti soovitud asjadele. ?Mul ei ole aega lihtsalt istuda ja filosofeerida. Aga raamat viib sind sinna, kus tahaksid olla.

Olen jõudnud tasandile, kus võiksin vähem töötada. Tunnen end raha suhtes mugavalt, sest rohkem raha ei tee mind õnnelikumaks. Mul on seda piisavalt, et tegeleda mind rõõmustavate asjadega. Uus ilus auto ei tee minu elu paremaks.?

Gupta armastab õppida, kuigi veel rohkem meeldiks talle luua ise teadmisi.

?Aga ka teadmisi tarbida on mõnus ja see annab mulle väga palju rahu. Ka õpetamine teeb mind õnnelikuks.

Paljud teevad raha raha pärast. Vahel tundub, et käimas on rahateenimise võistlus. Mõnes mõttes on lihtne oma edukust mõõta rahaga. Mul on aga lisaks rahale ka teisi mõõdupuid.?

Töötasin Pradeep Guptaga koos Hansapangas ja saime talt alati head nõu. Samas olid tal omad soovid, mis tekitasid töötajates mõnusat elevust. Näiteks vajas ta pimeduse vastu spetsiaalset valguslampi. Tal olid oma teed ja lõhnad ning tema kabinet tundus kui rituaalne paik.

Veidi oli ka uudne, kui teda ei saanud töö ajal alati segada, sest tal oli hetkel mediteerimispaus. Guptal puudub vajadus karjääri teha. Pigem tahab ta tegeleda meeldivate asjadega ja tunda elust rõõmu.