Poliitilises tohuvabohus jäi taas rataste vahele AS Tallinna Vesi. Käimas on ettevõtte varade ja aktsiate kiireloomuline müük: lehekuulutus ilmus 18. märtsil, pakkumiste esitamise tähtajaks oli seatud 24. märts ning notariaalse lepinguni tahetakse jõuda hiljemalt 31. märtsil.
Müüki on tervikvarana pandud Järvevana tee 3a kinnistu büroohoonega (pindala 4978 m2, ärimaa) ja Järvevana tee 3 kinnistamisel olevast krundist maatükk suurusega ca 9000 m2, tootmismaa), alghind 11 mln krooni. Seda ei tohi sündida ? aktsiate müük on tallinlastele sotsiaalselt kahjulik tehing.
Esiteks, aktsiate müük börsi kaudu tähendab majandusteadlase Janno Reiljani sõnul hindade ja tariifide tõusu tarbijale ? sest eraomanikud tahavad suuremat kasumit. Teiseks kaob kontroll ettevõtte tegevuse üle. Kolmandaks on Ülemiste järve äärse maa müük suisa kuritegu ? mis tahes tootmine hakkaks suurendama saastekoormust järvele, tegemist on aga veevarustuse seisukohast strateegiliselt asendamatu alaga. Arvestades tänast üldist keerulist ökoloogilist seisundit, tuleks veehaaret pigem laiendada, et luua põhjaveevaru. Tallinna linn ettevõtte ühe omanikuna näeb aga maa müügis võimalust leida linnaeelarvesse lisaraha.
Sellised lühinägelikud otsu-sed sünnivad tavaliselt siis, kui pole õiget peremeest. See tõdemus käib mitte ainult Tallinna, vaid ka Eesti veeressursside kohta tervikuna. Pole sellist instantsi, kes kaitseks, vastutaks ja haldaks heaperemehelikult strateegiliselt tähtsat loodusressurssi ? vett.
Kapitalism on küll halastamatu, kuid ta ei pea seejuures rumal olema.
Autor: Erna Sepp
Seotud lood
Viimaste aastate arengu najal on selge, et Põhja-Tallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis üllatab linnaelanike juba sel sügisel nii mõnegi kauaoodatud uudisega.