Tööstusalade haljastus ulatugu muru külvamisest kaugemale

?Räägime haljastusest, mõtleme murust,? iseloomustab OÜ Kivisilla maastikuarhitekt Ülle Gri?akov praegu käibivat arusaama tööstusalade haljastusest.

Kuigi väga tihti piirdutaksegi Gri?akovi sõnul vaid muru külvamisega, siis tegelikult kuuluvad korraliku haljastuse juurde ka puud, põõsad, valgustid, lillekonteinerid, autoraskust taluvad murukivid ja õuemööbel.

?Seda kõike on vaja ja mitte ainult ilu pärast,? kinnitab Ülle Gri?akov. Üks põhilisemaid haljastuse funktsioone on territooriumi mikrokliima parandamine. Kui näiteks haljastamata ja vaid asfalteeritud platsil kipub olema tuuline ja see keerutab omakorda tolmu üles, siis aitab korralikult haljastatud ala tuule keerutamist vähendada ja hoida temperatuuri. Selleks aga vaid murulapist ümber hoonete ei piisa. ?Muru on vaid haljastuse element, muru ei täida ühtegi funktsiooni,? sõnab Gri?akov. Küll on aga muru ökoloogilises mõttes muudest katetest parem, sest laseb sadevetel maapinda imbuda, mitte ei juhi neid kanalisatsiooni nagu asfalt.

Peale mikrokliima parandamise saab korraliku haljastusega kõrvaldada tootmisega kaasnevaid ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nagu tolm, hais ja suits. ?Kuid kuna tööstus on muutunud oluliselt keskkonnasõbralikumaks, siis saasteprobleemi puhverdamine haljastusega pole tänapäeval nii oluline,? ütleb Eesti ühe esimese maastikuarhitektuurifirma Artes Terrae OÜ juhatuse liige Sulev Nurme. Ta näeb haljastuse olulisemate ülesannetena rajatise sidumist maastikuga, võimalike ebameeldivate vaadete peitmist ja parema keskkonna loomist töötajatele.

?Edumeelsemad firmad juba püüavad omi territooriume haljastada, kuid üldiselt praegu veel vähe. Haljastus on sarnaselt fassaadiga tööstus- või teenindusettevõtte kuvandi osa,? arvab Nurme ja nendib, et Lääne-Euroopas pööratakse keskkonna rohelusele enam tähelepanu. ?Meie oma metsases keskkonnas ei oskagi seda vist veel nii hinnata. Ent kindlasti hakkab ka siin tekkima rohkem vajadust oma asutuse ümbrus elementaarselt heakorrastada, sest tootmishooned ise on paljudel juhtudel on juba korda tehtud,? ennustab Nurme.

Tööstusmaastiku haljastamisel soovitab Nurme kasutada kiirekasvulisemat ja vähest hooldust nõudvat taimestikku. ?Mõnes kohas ehk ka karmimatele keskkonnatingimustele vastupidavamat,? lisab ta.

Ülle Gri?akov soovitab aga kasutada juurevõsudega kiiresti paljunevaid põõsaid, sest siis ei pea taime kasvamist kaua ootama ja lõpptulemuse saab kiiremini.

?Meil ei julgeta eriti katsetada, aga näiteks Soomes kasutatakse palju kergelt juurevõsu andvaid taimi,? märgib Gri?akov. Selliste taimede näiteks toob ta kibuvitsa, mõned pajulised ja osa enela sortidest.

Põõsaste plussiks on see, et need vajavad, võrreldes näiteks muruga, hiljem suhteliselt vähe hooldamist. ?Kui tihedalt istutada, siis kasvab põõsastik peaaegu ise. Hiljem on vaja ainult veidi kuivanud oksi lõigata,? ütleb Gri?akov. Samas tuleb põõsaste eest pidevalt hoolitseda esimese paari aasta kestel.

Elemendiks, mida peaks tööstushoonete ümbruse haljastamisel kindlasti kasutama, on suuremad puud, sest need aitavad mahendada suuremahuliste tööstusehitiste välimust.

Gri?akov soovitab panustada kiirekasvulistele lehtpuudele, mis pole saaste suhtes nii tundlikud kui okaspuud. Lisaks seovad kareda­lehelised lehtpuud hästi tolmu.

Tootmishoonete juures hästi kasutatavate puudena toob Gri?akov esile haava ja vahtra.

Autor: Kristo Mäe