Euroopas katsetatakse koduseid jõujaamu

Koduse jõujaamaga on võimalik keskkonnasõbralikult toota nii elektrit, sooja, kui ka kuuma vett, vahendas Deutsche Welle Roheline Värav. Kodujõujaamade prototüübid on end seni hästi õigustanud.

Uue tehnoloogia eestvedaja on Berliini bioloogiaõpetaja Ralph Dieter Feigel, kes katsetab jõujaama oma kodumaja keldris. Keldris paiknevasse arvutisse saabub pidevalt info Saksamaa kütuseinstituudist Freibergist ja Dresdeni Tehnikaülikoolist. Mõlemad asutused vastutavad kodujaamade tõrgeteta käigushoidmise eest.

Kuidas kodune jõujaam töötab? Esialgu vajab detsentraliseeritud energiatootmine siiski veel maagaasiühendust. Maagaasist eraldatakse vesinik, mida segatakse elektrokeemilise protsessi tekitamiseks hapnikuga. Lisaks elektrile annab protsess ka ohtralt auru ja soojust, mida saab kasutada nii maja kütmiseks kui ka kõigi selle elanike kuumaveetarbe rahuldamiseks.

Koduseid jõujaamu tootva firma VNG ekspert Stephan Kreini sõnul tuntakse seda tootmispõhimõtet juba üle 160 aasta, varem pole põhimõtet aga iialgi nii suures ulatuses rakendatud.

Feigeli sõnul takistab jõujaamade ulatuslikumat kasutamist praegu nende liiga kõrge hind ja lühike eluiga. Jaamas kasutatav kütuselement peab vastu kõigest kolm aastat ja maksab 10 000 eurot. Keskmisele perekonnale ei ole sellised tingimused praegu vastuvõetavad.

Teadlased ja muud eksperdid soovitavad tööd koduste jõujaamade arendamisel igal juhul jätkata, sest senised tulemused on olnud väga julgustavad. Ennustuste kohaselt võib praeguse arengu jätkudes kodune jõujaam minna masstootmisse kümne aasta jooksul.

Feigelite kodus toodab elektrit ?veitsi firma Sulzer Hexis minijõujaam. Ralph Feigeli sõnul on kodujõujaam vähendanud majapidamise gaasiarvet 20 protsendi võrra, rääkimata elektri- ja soojaarveist, mis on täielikult unustatud.

Lisaks kallidusele on praegused jõujaamad veel ka liiga nõrgad, et Saksamaa külma talvega toime tulla. Pakaseliste ilmadega tuleb rakendada lisakütet.