Peeter Raidla • 9. juuni 2005 kell 6:40

Märt Rask: Elame endiselt sotsiaalsete eksperimentide ajastul

Riigikohtu esimees Märt Rask annab täna Riigikogus ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Riigikohtu pressitalituse teatel tõdeb Rask oma ülevaates, et Eesti kohtusüsteemi arengu tagamiseks tuleb saavutada kohtute eelarvenumbrid, mis iseloomustavad Põhjamaid ja teisi arenenud õigussüsteemiga riike. 'Kui soovime, et Eestis toimiks efektiivne ja sõltumatu õigusemõistmine, peame mõtlema, kuidas kohtusüsteemi edasi arendada. Areng kulutuste suurendamiseta on paraku võimatu.' Eesti riiklikud kulutused praegu, arvestades kohtute eelarvet ühe elaniku kohta eurodes, on kolm või isegi neli korda väiksemad kui Rootsil, Norral ja Soomel.

Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, on Eesti kohtupraktikas siduvad ka Euroopa Ühenduste Kohtu lahendid. Olles ELi liikmed, kehtivad Eesti õiguskorras ka need Euroopa Ühenduste Kohtu lahendid, mis on tehtud enne 1. maid 2004. Pärast Eesti liitumist tehtud kohtulahendeid tõlgib eesti keelde Euroopa Kohus, kuid varasemate lahendite tõlkimise küsimus vajab M. Raski sõnul siseriiklikku lahendust. Kuna tõlgete kaudu arendatakse edasi eesti keelt ja õiguskultuuri, rõhutab ta, et Eesti õigusmaastik vajab läbimõeldud kohtulahendite tõlkesüsteemi.

Rask peatub ka põhiseadusel, mis käsitab Eesti kohtusüsteemi ühe tervikuna - kolmanda võimuna. 'Põhiseaduse XIII peatüki mõte ei ole kahjuks praeguse kohtusüsteemi puhul ellu rakendatud,' kinnitab M. Rask. Riigikohus haldab end ise ja on nimetatud n-ö põhiseaduslikuks institutsiooniks, samal ajal kui I ja II astme kohtute haldamisega tegeleb Justiitsministeerium, st täitevvõim. Ülevaates edastab Riigikohtu esimees parlamendile sõnumi, et seadustes tuleks ühemõtteliselt sätestada, et justiitsministri valitsemisalas on registriasutused jm justiitshalduse osad, kuid sinna ei kuulu I ja II astme kohtud.

Õigusloome tegemisel kipub jätkuma kiirustamine. Reeglina ei eelne seaduste muutmisele sotsiaalsed uuringud ja vastavate kohtulahendite analüüs. 'Elame endiselt sotsiaalsete eksperimentide ajastul,' nendib M. Rask.

Kohtute statistika kohaselt ligi kolmandik I astme kohtulahenditest tühistatakse. Ühiskonnas on levinud arusaam, et kohtulik vaidlus lõpeb alles Riigikohtus, mis on M. Raski sõnul vale ja kulukas suundumus. 'Tõde ja õigusrahu peaks selguma juba I astme kohtus.'M. Rask toob ettekandes esile, et tarvis on luua tõhus kohtupraktika analüüsi süsteem, seda nii seadusloome koordineerimiseks kui ka selleks, et õigusemõistmine oleks võimalikult ökonoomne.

'Eestis on kurjategijaks dendropargis üksikut kanepitaime kasvatav taimeteadlane, samuti nagu maapoes raadiot kuulav müüja.' Riigikohtu kriminaalkolleegium on näiteks ühes oma otsuses sunnitud tõdema, et seadusandja on pidanud autoriõigust sedavõrd oluliseks valdkonnaks, et on kriminaliseerinud peaaegu igasuguse autoriõiguse rikkumise. M. Raski sõnul on loomulik, et iga seadustiku rakendamisest kasvavad välja uued ideed ja ettepanekud õigussüsteemi arendamiseks, kuid samas rõhutab ta, et hädavajalik on läbi viia karistusnormide sanktsioonide revisjon, et vältida ebamõistlikku massilist kriminaalvastutuse kohaldamist.

Hetkel kuum