Krista Taim • 25 august 2005

Lisaraha tervishoidu peab tulema ka riigilt

Ametiühingud on seisukohal, et tervishoiu rahastamisprobleemidele pole lihtsat lahendust, lisaraha ei saa tulla ainult töötajate taskust või ettevõtetelt.

Esmatähtis on suurendada riigi panust, sest Maailma Tervis­hoiu­or­ga­nisatsioon andmetel on kulutused tervishoiule kasvanud mitu korda kiiremini kui rahaeraldised riigieelarvest. ?Eesti tervishoiu­kulud inimese kohta on ühed madalaimad Euroopa Liidus, arvestades ostujõu pariteeti,? märkis EAKLi esimees Harri Taliga, ametiühingute keskliidu pressiteates.

Ravikindlustuse jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb eelkõige paika panna toimiv haiglate kapitalikulude katmise süsteem. ?Teine möödapääsmatu samm on kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomine?, rõhutas ametiühingu­juht. ?Selle rahastamiskohustus saab olla ainult tööandjal?.

Ametiühingud toetavad ka ettepanekut suurendada sotsiaalmaksu miinimummäära, millega on välja tulnud Tööandjate Keskliit. ?Võimalusi riigi panuse suurendamiseks on veel?, märkis EAKLi esimees. ?Pakkusin juba kevadel välja idee keh­tes­tada 13-prot­sendiline ravi­kindlustusmaks ettevõtetest väljavõetud kasumile, samuti suu­nata osa tu­ba­ka- ja alko­ho­liakt­sii­sist sihtotstarbeliselt ravikindlustuse eelarvesse?, lõpetas Taliga.

Maailma Tervis­hoiu­or­ga­nisatsioon WHO avalikustas k.a. kevadel uuringu tulemused, mille kohaselt Eestis mak­savad inimesed otseselt kinni enam kui viiendiku kõigist tervishoiukuludest.

Hetkel kuum