- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaelu on selgelt vaeslapse ossa jäänud
Vahel jääb mulje, et paljudel inimestel on maaelu arendamisest ja põllumajanduspoliitikast üsna iganenud arusaamad. Paljudel linnainimestel on tekkinud seisukoht, et maapoliitika seisneb üksnes toetuste jagamises, et vaene põllumees ikka omadega hästi hakkama saaks. Linnamehe sellises arusaamas võib ka tõetera sees olla, sest praegune maa- ja põllumajanduspoliitika pole kaugeltki veel selline, mida Eesti tegelikult vajaks.
Lähiaastail langeb eestlaste hõivatus põllumajandussektoris 5 protsendilt 3,5-le. Seega on vaja teha tõsiseid pingutusi, et maal muudes valdkondades töökohti luua, muidu ootab maapiirkondi ees vaesumine.
Seega on vaja mõttemalli muutust riiklikus rahastamises ? senisest oluliselt suuremal määral tuleb põllumajandusministeeriumi eelarvest suunata vahendeid maaelu laiemale arengule. Toetada tuleb ka mittepõllumajandusliku ettevõtluse arengut maal ja maaelu infrastruktuuri arengut. See looks töökohti ja aitaks muuta elu maal jätkusuutlikuks.
Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika on aastaid olnud toetustekeskne ja maaelu muud sektorid on olnud alarahastatud. See peab muutuma. Eestil tuleb leida Euroopas liitlasi, kes näevad maaelu kui tervikut. Eesti peab seisma selle eest, et ELi astutavad sammud tagaksid maainimeste heaolu kasvu, mitte ainult põllumajandussektori jätkusuutlikkuse.
Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee asepresident Friedrich Wilhelm Graefe zu Baringhof liigub oma mõtetes samu radu pidi. Hiljuti Brüsselis Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku arutelul ütles ta selgelt välja: ?Põllumajanduse eelarve tuleks tasakaalustada maamajanduse arendamise kasuks. Avaliku sektori raha ei tohi sihitult anda maaomanikele või kasutada seda turuhindade muutmiseks. Selle asemel tuleks algatada tulevikku suunatud majandusarengut. 20 protsenti või rohkem tuleks investeerida maaelu arengusse.? See kattub Res Publica seisukohtadega maapoliitikas.
Põhiliseks debatikohaks on kujunemas maaelu rahastamise prioriteedid ELi järgmisel eelarveperioodil 2007?2013. Ühtse põllumajanduspoliitika raames jagatakse raha laias laastus kolmeks: põllumajandustootmise ja keskonnatoetused ning maaelu laiem areng. Res Publica seisukoht on, et maaelu laiema arengu meetmetele tuleb senisest tunduvalt rohkem panustada. Meie ettepanek on suunata 25 protsenti kogu põllumajanduseelarvest maaelu laiemale arengule, et tagada maaelu jätkusuutlikkus.
Kui lugeda kokku kõik meie toetused koos ELi abiga, siis täna saab kolmas telg ? maaelu ? Eestis vaid 7 protsenti kõigist vahenditest. See on häbemata väike näitaja. Samal ajal on põllumajandustoetuste maht üle poole kogu toetuste eelarvest. Maaelu laiem areng on selgelt vaeslapse osas.
Res Publica ettepanekud Riigikogus ja maaelu arengu nõukogus on olnud maa ja külaelu rahastamise suurendamine. Kahjuks on Rahvaliit neile vastu töötanud, ajades lühinägelikku suurtootjate poliitikat ning jättes keskmise maainimese elukvaliteedi unarusse.
Olgem ausad ? kui inimesed maalt ise oma huvide kaitseks oma tahet ei näita, on valitsusliidu tahet raske murda. Isegi näiliselt parempoolne Reformierakond, kes programmi ja kunagisi põhimõtteid silmas pidades võiks kaitsta meiega sarnaseid positsioone, on valitsuses vasakpoolsete partnerite pantvang, väike vend Edgar Savisaare ja Villu Reiljani valitsuses.
Kõiki poliitikaid kujundades peab mõtlema ka maaelule. Näiteks sotsiaalpoliitikas ? tööturumeetmed peavad olema tihedalt seotud maaelu arengumeetmetega, et tagada maapiirkondades töökohtade arvu kasv. Valitsuse poliitika ei näe selleks paraku midagi ette. Tööturuamet ja PRIA peaksid ses vallas tõhusat koostööd tegema, täna seda pole.
Maaga seotud inimesed on suurimad Eestimaa patrioodid. Meie poliitilised juhid, kelle võimuses maaelu edendamine on, peaksid seda meeles pidama.
Seotud lood
Enimloetud
1
3
6
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Viimased uudised
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele