Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Söödavili kaer kütab maja soojaks

    ?Seadmes saab põletada puiduhaket, puidugraanulit, turvast ja ka näiteks söödavilja kaera,? seletab Kiislar, kes on kaerakütet demonstreerinud mitmel hiljutisel talumessil üle Eesti. ?Soomes on odavat kaera kasutatud kütteks juba mitu aastat, tänaseks on kaeraküttele seadistatud üle 60 suurema katlamaja.?
    Kiislari sõnul on kaerakütte puhul tegu puhtmajandusliku kaalutlusega. Tema andmeil on kolm kilo kaera kütteväärtuselt võrdne liitri kütteõliga. Kui arvestada, et kaerakilo keskmine hind Eestis on üks kroon ja Leedust on kaera sisse toodud isegi 80 senti kilo, on kaeraga kütta umbes kolm korda odavam kui õliga.
    ?Ahju kõlbab ajada nii värskelt pekstud, sõkalde- ja umbrohuseemnerohket ja kuivatamata kaera kui ka aastateks seisma jäänud hallitanud ning kopitanud vilja,? räägib Kiislar ja lisab, et ainus negatiivne moment kaeraga kütmise juures on tekkiv väävelhape, mis võib söövitada katelt ja korstnat.
    Kaera külvipind on Eestis aasta-aastalt vähenenud, sest kaer on odav ja seda pole talumehel sisuliselt kusagile müüa. Eelmisel aastal kasvatati kaera kokku ligi 36 500 hektaril ja kogusaaki saadi 63 351 tonni. PRIA andmeil kasvatavad tänavused toetustesaajad kaera kui üht lihtsamalt kasvatatavat teravilja kokku 32 500 hektaril.
    Eesti suurima loomasöödatootja ASi Farm Plant Eesti söödaosakonna juhataja Margus Müts ütles, et kuna kaera osatähtsus nende segatud söötades on alla viie protsendi, ostavad nad aastas kaera kokku vaid ligi 4000 tonni
    Teine suurem kaerakasutaja, Valgamaal asuv kaerahelbetootja AS Sangaste Linnas kasutab aastas veidi üle 2000 tonni kaera. ?Ostame mitte söödakaera, vaid kvaliteetset toidukaera paarilt kindlalt varujalt,? täpsustab Sangaste Linnase müügijuht Viive Puudist.
    Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Jan-Roland Rauka­se sõnul söödavad talunikud põhiosa Eestis kasvatatud kaerast ilmselt oma loomadele. ?Kui on valida, kas söödaks mittekõlbulik vili metsa alla mädanema vedada või sellest odavat soojusenergiat toota, siis on otstarbekas valida põletamine,? ei näe Raukas kaera kui loomasööda ahjuajamises probleemi.
    Eesti suurim kaerakasvataja ja ainus kaera eksportija on Tartumaal tegutsev TÜ Kaarli. Kaarli kaerapõllud ulatuvad üle 700 hektari. ASi Kemira GrowHow kaudu müüb Kaarli aastas Saksamaale ligi 2000 tonni kaera. Kaarli suuromaniku Madis Avi kinnitusel teenib ta Saksamaale kaera müües veidi rohkem, kui on turuhind Eestis. ?Ühekroonise kilohinnaga kaera raatsiks ahju ajada küll,? nendib Avi.
    Kaerapõletamise propageerija Ove Kiislar on varem mitu aastat tegelenud rottide kasvatamisega Tallinna loomaaja asukatele söödaks. ?Ligi 3000pealiseks kasvanud rotikarja toitmine läks üha kallimaks,? põhjendas Kiislar rotiäriga lõpparve tegemist.
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.