• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Söödavili kaer kütab maja soojaks

    ?Seadmes saab põletada puiduhaket, puidugraanulit, turvast ja ka näiteks söödavilja kaera,? seletab Kiislar, kes on kaerakütet demonstreerinud mitmel hiljutisel talumessil üle Eesti. ?Soomes on odavat kaera kasutatud kütteks juba mitu aastat, tänaseks on kaeraküttele seadistatud üle 60 suurema katlamaja.?
    Kiislari sõnul on kaerakütte puhul tegu puhtmajandusliku kaalutlusega. Tema andmeil on kolm kilo kaera kütteväärtuselt võrdne liitri kütteõliga. Kui arvestada, et kaerakilo keskmine hind Eestis on üks kroon ja Leedust on kaera sisse toodud isegi 80 senti kilo, on kaeraga kütta umbes kolm korda odavam kui õliga.
    ?Ahju kõlbab ajada nii värskelt pekstud, sõkalde- ja umbrohuseemnerohket ja kuivatamata kaera kui ka aastateks seisma jäänud hallitanud ning kopitanud vilja,? räägib Kiislar ja lisab, et ainus negatiivne moment kaeraga kütmise juures on tekkiv väävelhape, mis võib söövitada katelt ja korstnat.
    Kaera külvipind on Eestis aasta-aastalt vähenenud, sest kaer on odav ja seda pole talumehel sisuliselt kusagile müüa. Eelmisel aastal kasvatati kaera kokku ligi 36 500 hektaril ja kogusaaki saadi 63 351 tonni. PRIA andmeil kasvatavad tänavused toetustesaajad kaera kui üht lihtsamalt kasvatatavat teravilja kokku 32 500 hektaril.
    Eesti suurima loomasöödatootja ASi Farm Plant Eesti söödaosakonna juhataja Margus Müts ütles, et kuna kaera osatähtsus nende segatud söötades on alla viie protsendi, ostavad nad aastas kaera kokku vaid ligi 4000 tonni
    Teine suurem kaerakasutaja, Valgamaal asuv kaerahelbetootja AS Sangaste Linnas kasutab aastas veidi üle 2000 tonni kaera. ?Ostame mitte söödakaera, vaid kvaliteetset toidukaera paarilt kindlalt varujalt,? täpsustab Sangaste Linnase müügijuht Viive Puudist.
    Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Jan-Roland Rauka­se sõnul söödavad talunikud põhiosa Eestis kasvatatud kaerast ilmselt oma loomadele. ?Kui on valida, kas söödaks mittekõlbulik vili metsa alla mädanema vedada või sellest odavat soojusenergiat toota, siis on otstarbekas valida põletamine,? ei näe Raukas kaera kui loomasööda ahjuajamises probleemi.
    Eesti suurim kaerakasvataja ja ainus kaera eksportija on Tartumaal tegutsev TÜ Kaarli. Kaarli kaerapõllud ulatuvad üle 700 hektari. ASi Kemira GrowHow kaudu müüb Kaarli aastas Saksamaale ligi 2000 tonni kaera. Kaarli suuromaniku Madis Avi kinnitusel teenib ta Saksamaale kaera müües veidi rohkem, kui on turuhind Eestis. ?Ühekroonise kilohinnaga kaera raatsiks ahju ajada küll,? nendib Avi.
    Kaerapõletamise propageerija Ove Kiislar on varem mitu aastat tegelenud rottide kasvatamisega Tallinna loomaaja asukatele söödaks. ?Ligi 3000pealiseks kasvanud rotikarja toitmine läks üha kallimaks,? põhjendas Kiislar rotiäriga lõpparve tegemist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).