Töötukassal on laovaru 10 aastaks ? kus on ELi silmad?

Selle aasta kaheksa kuu seisuga on töötukassal 1,65 miljardit krooni vaba raha, mis moodustub laekunud töötuskindlustusmaksu ja hüvitiste vahest. Aga lisama peame töötukassa investeeringute raporti ehk kokkukogutud raha kasviku, pea 100 miljonit krooni, mis suurendab töötukassa rasvavaru veelgi.

Äripäev teeb ettepaneku töötuskindlustusmaks üldse kaotada, sest töötukassa suudab vana rasva peal vastu pidada oma kümme aastat.

Kuni viimase ajani rääkisime kurtidele kõrvadele, et töötuskindlustusmaksu tuleb poole võrra vähendada. Aga ei midagi ? eelmisel aastal jäi maks samale tasemele. Kuid nüüd on jää hakanud liikuma, härrased poliitikud ja ametnikud.

Peaminister Andrus Ansip ütles eile Äriplaani konverentsil, et töötuskindlustusmaksu tuleb langetada töötajale poole protsendini ja tööandjale veerand protsendini, mis oli meie varasem ettepanek. Kuivõrd Eesti majanduse seis on väga hea, miks mitte juba maks täiesti kaotada?

2005. aasta kaheksa kuuga on töötukassa teinud väljamakseid 134 miljonit krooni. Ekstrapoleerides aasta lõpuni, saame 200 miljonit krooni ? sedagi järjest langeva tööpuuduse tingimustes.

Ent aasta lõpuni koguneb ka maksu juurde, taas ekstrapoleerides ca 240 miljonit krooni ? seda suureneva tööhõive tingimustes. Arvestades lisaks kokkukogutud raha kasvikut, 100 miljonit, on töötukassal soliidne kümneaastane ?laovaru?. Näidake Eestis ettevõtet, mis on suutnud end nii pikaks ajaks ?toormega? kindlustada.

Selle taustal tundub ettevõtjate varutud lisatonnikene suhkrut köömes; Eesti riigi oma tegematajätmised ja Euroopa Liidu jäik suhtumine on aga lausa ettevõtjate peetimine.

Töötuskindlustusmaksu kaotamise vastu räägib põhimõte, et headel aegadel tulebki mustadeks päevadeks varuda. Ent sama argumentatsiooni kasutasid töötukassa nõukogu ja sotsiaalminister eelmise aasta lõpus, kui jätsid töötuskindlustusmaksu alandamata.

Kas ei oleks aeg radikaalselt tegutseda, kui head ajad on andnud juba ebamõistlikult suure tagavara? Formuleerime nii, et maksu kaotamine tähendaks juriidiliselt ajutiselt maksu peatamist, nullmäära kehtestamist. Halvematel aegadel ? loodame, et neid Eesti majandusele ei tulegi ? on võimalik maksu juurde tagasi pöörduda. Vahepealsel ajal saaksid töötajad ja tööandjad eeskujuliku töö eest n-ö maksepuhkust.

See aitaks ühiskonna võimalused ja vajadused paremini kooskõlla viia, nõuaks töötukassalt (veelgi) efektiivsemat majandamist, üldine maksukoormus väheneks pisut.

Samas oleme vastu hüvitise saajate ringi võimalikule laiendamisele või hüvitiste määra tõstmisele, et rohkem raha toetustele kulutada ja selle kaudu töötukassat õigustada.

Eesti tööturul on käivitunud positiivsed tendentsid: töötus väheneb ja tööhõive suureneb, ka keskmine palk tõuseb jõudsalt. Sekkumine suuremate sotsiaalsete tagatistega on kaheldava väärtusega ja võib tööisu ainult vähendada.

Tagantjärele tarkus võiks kõlada nii: töötukassat polnudki tegelikult vaja luua.

Autor: ÄP