Aivar Hundimägi • 22. september 2005 kell 22:00

Ennustusi mulluselt konverentsilt ?Äriplaan 2005?

Peaminister Juhan Parts pidas aasta tagasi oluliseks, et Euroopa Liidus hakkaksime tõhusamini kaitsma Eesti majandushuve. Ta avaldas lootust, et ettevõtjad osalevad aktiivsemalt Eesti arengu debattides ja pakuvad diskuteerimiseks ideid ja lahendusi. Parts pidas oluliseks ka ettevõtlikkuse suurendamist eestlaste hulgas.

Estonian Airi tollane juht Erki Urva oli kindel, et tänu transpordikulude alanemisele vähenevad ettevõtete kulud komandeeringutele. Ta prognoosis, et lennupiletite hinnad jätkavad alanemist ka 2005 ning suureneb puhkusereisijate osa Estonian Airi klientide hulgas.

Laulasmaa SPA & Konverentsihotelli omanik Tõnu Laak tõi turismi suurima probleemina välja sesoonsuse ja madalatele hindadele orienteerituse, ka kehva teeninduse. Ta soovitas muuta Eesti turismi transiitmaaks, sest turistid ei võta ainult ühte sihtriiki. Turismifirmadel soovitas Laak arvestada, et interneti tähtsus reisitellimuste esitamisel suureneb ning hüppeliselt kasvab Hiina turistide arv. Kui paljud riigid üritavad meelitada Hiina turiste, siis Eesti riigil soovitas ta keskenduda Venemaale.

Puitmaju tootva ASi RPM juhi Enno Kuldkepi hinnangul suureneb tootjatel Vene turu osa. Lisaks sellele, et tegemist on suure ekspordituruga, on Venemaa puidutöötlejatele ka oluliseks tooraineturuks. Idaturul läbilöömine on aga keeruline, Soome tootjad on saavutanud Venemaal edu. Tarbija on veendunud, et soomlased pakuvad kvaliteetsemat toodangut. Seetõttu tuleb Vene turul teha rohkem reklaami.

Teede REV-2 juht Peeter Vilipuu lausus aasta eest, et tee-ehitusfirmad ei võitnud ELiga liitumisest, kuna Eestis on juba piisavalt head teed ja autode hulk väike. Vilipuu oli kindel, et teedeehituses ei saa 2005. aastal rääkida hindade langusest. ?Masinad ja materjalid on kõigil firmadel sarnased, tööjõukulud on sarnased, maksud on samad. Ei ole selliseid komponente, mille arvel saab hinna alla lüüa,? rääkis ta.

SRV Kinnisvara juht Indrek Toome ütles mullu kiiresti tõusnud kinnisvarahinde kohta, et loll pole see, kes küsib, vaid see, kes maksab. Ta prognoosis hinnatõusu jätkumist, sest elamufond amortiseerub kiiremini, kui tuleb uusi juurde. Toome pidas arendajatele perspektiivikaimaks elamuehitust. Toome kinnitusel on arendajate kasumlikkus 25-30%, mis näitab, et kui tellijal oleks jõudu, siis saaks ka kinnisvarahinda alla lüüa.

Restoranide Gloria ja Egoist omanik Dimitri Demjanov rääkis, et restoraniäris muutub üha tähtsamaks kohalik tooraine, st tootjate ja restoranide koostöö. Probleemiks on väikeste tootjate mahud, samuti võib kõikuda kohalike tootjate kvaliteet. Restoraniäri on Demjanovi kinnitusel Eestis kasumlik. Samas on konkurents tihe ning restoraniomanikel tuleb pöörata suuremat rõhku personali- ja kvaliteedijuhtimisele.

Koolitaja Peep Vain ütles mullu, et tema firmas põhjalikke plaane ja eelarveid ei tehta. Töötajad ise seavad endale eesmärgi. Standard on, et üks koolitaja peaks suutma teha aastas käivet kaks miljonit krooni. Koolitusfirmade jaoks tagab Vainu sõnul mahtude kasvu põhjalik töö püsiklientidega ning oma inimeste ressursi efektiivne kasutamine. Ettevõtjad suurendavad oma koolituskulusid visalt. Vain kinnitas, et kallimate koolituste hind 2005 ei tõuse.

Viru Keskuse juht Ants Vasar prognoosis eelmisel aastal, et hinnasurve kaubanduses suureneb ja hulgikaupmehed kaovad. Nende ülesanded võtavad suurte jaekaubanduskettide logistikakeskused. Samuti oli ta skeptiline hüpermarketite osas. ?Neil töötab suurepäraselt toidukaubanduse osa, kuid tööstuskaubanduse osa mitte,? rääkis Vasar. Ta soovitas jälgida Eesti turule tungiva Leedu VP Marketi tegemisi.

Fakto Grupi juhi Leho Siimseni sõnul on eestlased hakanud eelistama odavaid ja väikeautosid. Esiteks on auto muutumas eraostjatele taskukohasemaks, põhikriteeriumiks on hind. Teiseks on inimesed prioriteedid ümber hinnanud. Autost on saanud tarbevahend ja suurem tähelepanu on suunatud elamistingimuste parandamisele.

Baltex 2000 juht Meelis Virkebau ennustas aasta eest, et tekstiilitööstus kolib Tallinnast ja ka Eestist välja. Ta soovitas tekstiilitööstustel leida oma ni??. Kindlasti ei tohi püüda olla odavaim, sest alati leidub keegi, kes pakub väiksema hinna. Vaja on investeerida innovatsiooni, uutesse materjalidesse, disaini ja tehnoloogiasse, sõnas ta. Virkebau soovitas viia ettevõtjatel tootmine Narva, kui Kreenholmis vabaneb professionaalne tööjõud.

RMKjuht Ülo Viilup soovitas aasta tagasi arvestada metsatööstustel sellega, et raiemaht väheneb järgnevad 30 aastat. See toob kaasa spetsialiseerumise saetööstuste hulgas. Viilup arvas, et Vene puidu import Eesti siseturgu oluliselt ei mõjuta. Samas ennustas ta puidu kallinemist, sest pole piisavalt puitu, rahuldamaks Eestisse rajatud tootmisvõimsusi.

Kalevi juht Oliver Kruuda pidas mullu Eesti toidusektori probleemiks liiga tihedat konkurentsi, mis ei võimalda kasumit teenida. Ta ütles, et kõik üritavad turuosa suurendada ja tõi näiteks piimaturu. Kruuda sõnul maksab piimatöötleja tootjale 4,5 krooni liitrilt ja samas maksab ka poes kilepiim 4,5 krooni liiter. See pole mõistlik. Ta soovitas kõigil tootjatel hakata enda toodete eest küsima õiglast hinda ning tõi eeskujuks leiva- ja õlletööstused.

IBM Eesti juht Valdo Randpere oli aasta tagasi veendunud, et tehnoloogiasektor näeb lähiaastail suuremaid kasvunumbreid kui majandus tervikuna. Üha rohkem mõistetakse, et tarkvara pole raketiteadus vaid tarbeese, põhjendas ta. Randpere prognoosis, et tarkvara odavneb kiiresti. Tema hinnangul on Eesti ettevõtted IT võimaluste kasutamisel ebaefektiivsed, sest firmade juhid ei saa ITst suurt aru.

Hetkel kuum