Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kadastik: ajaleheturgu mõjutavad tasuta lehed
Lõuna-Euroopas on tasuta lehed õnnestunud äriprojektid, ka Lätis ja Leedus. ?Kaks firmat plaanivad Eestis järgmisel aastal luua kahte tasuta uudistelehte, mis ilmuks 5-6 korda nädalas. See toob kaasa olulised muutused meediaturul ja muudab meediafirmade kasumlikkuse kriitiliseks,? sõnas Kadastik.
Eesti meedias liikus 2004. aastal 1,5 mld kr, see sisaldab nii tellimusi kui ka reklaamiraha. Meediafirmade kogukasum ulatus ca 150 miljoni kroonini. ?See on äraelatav number,? selgitas Kadastik.
Soome reklaamikäive ulatus eelmisel aastal 1,1 miljardi euroni ehk ca 17 miljardi kroonini. Seega potentsiaali meil on. Põhjanaabrite reklaamikulu elaniku kohta on viis korda suurem kui Eestis. 72% soomlastest tunnistab reklaami loomuliku infoallikana, 80% eestlastel on reklaami suhtes vastumeelne häälestatus, selgitas Kadastik.
Meediafirmad on Eestis praegu killustunud, olles laienenud ITsse, kinnisvarasse, konverentsiärisse. Meediaettevõtete näitajad ei peegelda pelgalt meedias ja ajakirjanduses liikuvat raha, rääkis Kadastik.
Nii on meediafirmadel järgmistel aastatel väljakutse internetikeskkonnas raha teenimine. Praegu on internetiäri Eestis veel fragmentaarne, lähiaastail see muutub ning sisu tootmine saab teadlikuks, näiteks sünnib juurde kuulutusteportaale, lisas Kadastik.
Ta pidas loomulikuks ka Eesti meediafirmade arengut teistesse Balti riikidesse, Soome meil asja pole. Pool aastat tagasi käivitus Leedus eestlaste osavõtul ajakiri Samones ehk Inimesed, mis on kasvanud suurima tiraa?iga ajakirjaks Baltikumis, ulatudes trükiarvult 80 000 eksemplarini, tõi Kadastik näite.
Reklaamikäibelt kuulus tänavu esimesel poolaastal suurim turuosa ajalehtedele, ca 45% turust. Teisel kohal asub TV 26%ga. Ajakirjadele kuulub 12% reklaamirahast. Internetiäri reklaamikäive moodustas vaid 3%, käive ise kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12%. See on Kadastiku sõnul pettumus, kuid ajutine.
Järgmisteks aastateks ennustas Kadastik venekeelsele ja internetiajakirjandusele muutlikku tulevikku. Üllatusi võib oodata ka raadio- ja ajakirjade turul, esimese turuosa taandub
4?5%ni, raadiol on üha keerulisem turuosa hoida. Stabiilsed on suured ja kohalikud ajalehed ning TV.
Saalist tulnud küsimusele, mitu tasuta lehte Eesti turule mahub, vastas Kadastik, et lehtede püsimajäämine sõltub sellest, mitu tasuta lehte turul tegutseb. Kui 1-2, siis need mõne aja pärast ühinevad. Kui kolm, siis üks pannakse kinni, ülejäänud kaks ühinevad. Viis korda nädalas ilmuvat tasuta uudistelehte peaks Eesti turule mahtuma kuni 1,5. Projekti vedamise kulud kolme aasta peale, kui turul tegutseb kaks lehte, ulatuvad tema sõnul 70?80 miljoni kroonini. Sellel puhul ei tasuks veel kasumit oodata, lisas Kadastik.