Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 22. september 2005 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kinnisvarakrahhi pidev ootamine hoiab selle hoopis ära
Konverentsi ?Äriplaan 2006? sõnavõttudest eristusid tonaalsuselt ettevõtja Olari Taali ja Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi omad. Olari Taal ennustas otsesõnu järgmisel aastal kinnisvarakrahhi, kuna kinnisvara ostetakse hinnatõusu jätkumise lootuses, seega spekuleerimise eesmärgil, samas on laenud tagatud sellesama kinnisvaraga.Äripäev ei jaga Olari Taali pessimismi, kuna laenuga kinnisvara ostmine iseenesest ei halvenda Eesti makronäitajaid ? vähemalt mitte neid, mis võiksid kinnisvarakrahhi esile kutsuda.Ühe põhjusena toob Taal välja selle, et meie kinnisvarahinnad on ette läinud Läti ja Leedu ning teiste Ida-Euroopa riikide omast. See ei tähenda aga automaatset hinnakorrektsiooni meie kahjuks (võib-olla hoopiski hinnakorrektsiooni nimetatud riikide kasuks). Võib tuua võrdluse, et meist 80 kilomeetrit põhja pool, Helsingi kesklinnas, maksab maa sedavõrd palju, et meie sajakroonisega saab osta just nii palju maad, kui sajakroonine ära katab.On õige, et eraisikute laenukoormus suhtena sisemajanduse koguprodukti on järsult kasvanud. Samas me alustasime ju nullist nagu paljude muude näitajatega, kui valisime liberaalse turumajanduse mudeli, seega on kiire kasv ootuspärane. Arenenud riikides on eraisikute laenude suhe SKPsse suuremgi, tõsi, seal on esinenud ka kinnisvarakrahhe.Üks Eesti erisus, mis sundis isegi meie SKP arvutusmetoodikat positiivses suunas üle vaatama, on see, et meil on suur oma isikliku eluaseme omanike protsent, seevastu mujal kasutatakse märksa enam eluaseme üürimist. Siinsele paiksele inimesele on oma maja või korter ideaal. Eluasemelaenu võtjad on korralikud maksjad, rihma pingutatakse muus, et kodu igal juhul välja osta.Märten Rossi viidatud ohtudest ? inflatsioon, jooksevkonto puudujääk, hoogne laenamine ja tarbimine ? hoolimata arvab Hansapanga juht Erkki Raasuke, et Eesti majanduse background on tugev, veduriks on Euroopa Liit. Isalik manitsus contra lustivad lapsukesed.Taali paralleel 1997. aasta börsikrahhiga on kohane ses mõttes, et oli ju 1997 seni suurima majanduskasvuga aasta, millele ei pidanud aga vastu börs. See aasta tõotab paremuselt teist aastat ajaloos, millega võib samuti kaasneda, et mingi sektor ei pea vastu. Et krahh just kinnisvara tabaks, selleks peaks laenuintressid sedavõrd järsult tõusma, et laenajad tagasimaksetega jänni jääks ja kinnisvara sundmüüki läheks.Keskmise palga tõus jällegi vähendab seda riskifaktorit. Ilmselt oleks ühtlasi vaja ka euro kasutuselevõtu edasilükkumist, millega välisinvestorite usaldus siinse kinnisvara suhtes väheneks. Sest muidu aitaksid välisinvestorid osa vabanevast kinnisvarast ära osta ja langus jääks väiksemaks.Ajaloo ?ilu? seisneb selles, et Olari Taal kutsus 1997. aastal Hoiupanga juhina teisi panku üles mitte realiseerima repolaenude tagatiseks olevaid aktsiaid, et börsi langust üksnes peatada ? krahhi ei uskunud ju keegi. Võimalik, et see nädal-paar aitas, see-eest tuli krahh järsem. Krahhid ongi ootamatud, seepärast ? kas ?oodatud? krahhi üldse tuleb.Autor: ÄP- Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.