Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Martinson: Eesti astus areenile kui IT suurriik

    ?Ma ei näe, et telekommunikatsioonimaastikul toimuksid omandisuhete muutused, kuid kindlasti muutub tarbijate nõudlus nii andmesidele, kõnesidele kui lisateenustele,? ütles Martinson. Ta lisas, et 2005. aastal pole peale vana harjumuse enam ühtegi kriteeriumi, miks peaks keegi kasutama suhtluseks tavatelefoni.
    Mobiilside on vähem mõjutatud tehnoloogiamuutustest, kuid mõju mobiilsidele on pigem mobiilse andmeside olulisuse tõusus, ütles Martinson. Ta sõnas, et lisateenusena pakutav mobiilinternet on saanud väga palju kasutajaid, astudes kandadele püsiühendust kasutavate inineste hulgale. Kui 2000. aastal olid olemas n-ö kõneside pakkujad, siis 2005. aastaks on olemas internetiühenduse pakkujad, kes ühe lisateenusena pakuvad kõnesidet, tõi Martinson näite.
    ?Siin on väga suur mõju just Skype?il, kes sellisele turumuutusele aluse on pannud,? nentis Martinson ning lisas, et traditsiooniline telekomi ärimudel on surnud.
    Kõned kolivad kõik internetti ja mobiili ning investeeringud tehakse peaaegu kõik internetiteenuste arendamisse, ütles Martinson. Järgmiseks aastaks näeb ka suurt, ligi 35%-list interneti püsiühenduste kasvu, seda kuni 230 000 püsiühenduseni aasta lõpuks.
    ?Nii televisioon kui telefon kolivad üle internetti, mis muudab teenuse odavamaks ning paremaks. Enamik investeeringutest telekommunikatsioonis tehakse just internetilevikusse,? põhjendas Martinson. Ta lisas, et 2006. aasta lõpus on Eestis 150 000 Skype?i ja 400 000 MSNi ning teiste analoogsete programmide kasutajat.
    Ka mobiilsides näeb Martinson muutusi, sel turul on penetratsioon täna 85%, kuid 2006. aasta lõpuks on telefon 110%-l elanikest. Saja protsendi piir ületatakse peamiselt teise ja kolmanda SIM-kaardi omanike pärast. Samuti jätkub kaevikusõda hinnakujunduses, Martinson näeb hindade alanemist 10?20%.
    ?Ma usun ka, et n-ö virtuaaloperaatorite mõju jääb Eestis väikeseks ning Bravocomi kõrval jääb vaid üks selline operaator eksisteerima,? ütles muu hulgas ka Bravocomi nõukogu konsultandina töötav Martinson.
    Martinsoni hinnangul kahekordistub WiFiga kaetus Eestis 2006. aasta lõpuks ning see on põhiliselt Tallinna initsiatiiv. Kogu linna katmine võiks tema sõnul maksta 15 miljonit krooni.
    Martinson arvas, et Eestis jätkub 2004. aastal alguse saanud arvutiostubuum ning põhilist käivet teevad eestimaised arvutitootjad, kes on edukalt seljatanud välisbrändide sissetungi. ?Arvutitootjate juhtkolmik lähiajal ei muutu ning jaekauplemine ketistub edasi, kus suurimad tegijad on Enter ja Elion,? ütles Martinson. Kodumaine äriklient, siia kuuluvad ka riigiametid, on Martinsoni arvates väga tänamatu ning kodumaine turg on raske ja killustatud.
    ?IT-firmade peamine kuluartikkel, tööjõud, kallineb kuni 30% järgmise aasta jooksul ning seda tänu Skype?i- ja Playtechi-sugustele firmadele, kes lükkavad tööjõu hinna üles,? märkis Martinson.
    Tema hinnangul IT kallineb ning kliendid, sh riik, pole nõus kallima IT eest maksma. Firmad hakkavad tähelepanelikult vaatama, milliseid projekte valida, sõnas ta. Martinson leidis ka, et IT käive hakkab koonduma motiveeritumatesse firmadesse ning toimub kindel turu ümberjagunemine, kus nn tuimas välisomanduses olevad firmad kaotavad turgu. ?Iseendale kuuluva asja edendamine motiveerib rohkem, ka see on Skype?i efekt, kui nii võib öelda,? nentis Martinson.
    Ta ütles, et järgmised Skype?id ja Playtechid teevad just nendest samadest ettevõtetest välja kasvanud noored tegijad, kes tunnevad turgu ja tehnoloogiaid. ?Millal see juhtub, ma ei tea, ehk järgmise laine ajal, kuid juhtub see kindlasti,? ütles Martinson.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.