Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Martinson: Eesti astus areenile kui IT suurriik
?Ma ei näe, et telekommunikatsioonimaastikul toimuksid omandisuhete muutused, kuid kindlasti muutub tarbijate nõudlus nii andmesidele, kõnesidele kui lisateenustele,? ütles Martinson. Ta lisas, et 2005. aastal pole peale vana harjumuse enam ühtegi kriteeriumi, miks peaks keegi kasutama suhtluseks tavatelefoni.
Mobiilside on vähem mõjutatud tehnoloogiamuutustest, kuid mõju mobiilsidele on pigem mobiilse andmeside olulisuse tõusus, ütles Martinson. Ta sõnas, et lisateenusena pakutav mobiilinternet on saanud väga palju kasutajaid, astudes kandadele püsiühendust kasutavate inineste hulgale. Kui 2000. aastal olid olemas n-ö kõneside pakkujad, siis 2005. aastaks on olemas internetiühenduse pakkujad, kes ühe lisateenusena pakuvad kõnesidet, tõi Martinson näite.
?Siin on väga suur mõju just Skype?il, kes sellisele turumuutusele aluse on pannud,? nentis Martinson ning lisas, et traditsiooniline telekomi ärimudel on surnud.
Kõned kolivad kõik internetti ja mobiili ning investeeringud tehakse peaaegu kõik internetiteenuste arendamisse, ütles Martinson. Järgmiseks aastaks näeb ka suurt, ligi 35%-list interneti püsiühenduste kasvu, seda kuni 230 000 püsiühenduseni aasta lõpuks.
?Nii televisioon kui telefon kolivad üle internetti, mis muudab teenuse odavamaks ning paremaks. Enamik investeeringutest telekommunikatsioonis tehakse just internetilevikusse,? põhjendas Martinson. Ta lisas, et 2006. aasta lõpus on Eestis 150 000 Skype?i ja 400 000 MSNi ning teiste analoogsete programmide kasutajat.
Ka mobiilsides näeb Martinson muutusi, sel turul on penetratsioon täna 85%, kuid 2006. aasta lõpuks on telefon 110%-l elanikest. Saja protsendi piir ületatakse peamiselt teise ja kolmanda SIM-kaardi omanike pärast. Samuti jätkub kaevikusõda hinnakujunduses, Martinson näeb hindade alanemist 10?20%.
?Ma usun ka, et n-ö virtuaaloperaatorite mõju jääb Eestis väikeseks ning Bravocomi kõrval jääb vaid üks selline operaator eksisteerima,? ütles muu hulgas ka Bravocomi nõukogu konsultandina töötav Martinson.
Martinsoni hinnangul kahekordistub WiFiga kaetus Eestis 2006. aasta lõpuks ning see on põhiliselt Tallinna initsiatiiv. Kogu linna katmine võiks tema sõnul maksta 15 miljonit krooni.
Martinson arvas, et Eestis jätkub 2004. aastal alguse saanud arvutiostubuum ning põhilist käivet teevad eestimaised arvutitootjad, kes on edukalt seljatanud välisbrändide sissetungi. ?Arvutitootjate juhtkolmik lähiajal ei muutu ning jaekauplemine ketistub edasi, kus suurimad tegijad on Enter ja Elion,? ütles Martinson. Kodumaine äriklient, siia kuuluvad ka riigiametid, on Martinsoni arvates väga tänamatu ning kodumaine turg on raske ja killustatud.
?IT-firmade peamine kuluartikkel, tööjõud, kallineb kuni 30% järgmise aasta jooksul ning seda tänu Skype?i- ja Playtechi-sugustele firmadele, kes lükkavad tööjõu hinna üles,? märkis Martinson.
Tema hinnangul IT kallineb ning kliendid, sh riik, pole nõus kallima IT eest maksma. Firmad hakkavad tähelepanelikult vaatama, milliseid projekte valida, sõnas ta. Martinson leidis ka, et IT käive hakkab koonduma motiveeritumatesse firmadesse ning toimub kindel turu ümberjagunemine, kus nn tuimas välisomanduses olevad firmad kaotavad turgu. ?Iseendale kuuluva asja edendamine motiveerib rohkem, ka see on Skype?i efekt, kui nii võib öelda,? nentis Martinson.
Ta ütles, et järgmised Skype?id ja Playtechid teevad just nendest samadest ettevõtetest välja kasvanud noored tegijad, kes tunnevad turgu ja tehnoloogiaid. ?Millal see juhtub, ma ei tea, ehk järgmise laine ajal, kuid juhtub see kindlasti,? ütles Martinson.