Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milder: Baltika edukuse tipul

    Tänu õigetele otsustele ja meeskonna valmisolekule on Baltika praegu oma edu tipul, usub rõivafirma juht Meelis Milder.
    Mäletate, kui palju maksis Baltika aktsia aastapäevad tagasi? Aasta tagasi maksis Baltika aktsia 26 krooni. Tänaseks on see kerkinud 110 kroonini.
    Kas on tõsi, et Baltika pole kunagi olnud nii heas seisus kui praegu ning millest see tuleb? See väide vastab tõele. Kombinatsioon õigetest otsustest ning kõrge eesmärk, meeskonna valmisolek, oma tulemuste kriitiline analüüs ning sellel keerulisel teel tagasilöökide üleelamine, need on olnud edu alused.
    Palju on inimesi, kes mõtlevad, kas viia oma ettevõte­ börsile. Mis nõu neile annaksite? Vaevalt et keegi minu nõu vajab ning tegemist on isikliku ja konkreetsetest oludest lähtuva otsusega.
    1997. aasta alguses oli taust väga soodne, börsil oli ligi 40 ettevõtet ning valitses tunne, et kõik, kes sinna lähevad, saavad jube edukaks, õnnelikuks ja rikkaks.
    Ma arvan, et börsil olek on nii lihtne kui ka keeruline, nii ebameeldiv kui ka meeldiv. Kõik sõltub, kuidas läheb ettevõttel ning millises seisus on majandus.
    Paljud on rasketel aegadel börsilt lahkunud. Miks Baltika seda teinud pole? Börsile minek on lihtne, sealt ära tulek aga tehnilises mõttes keeruline. Baltika seisukohalt ei olnud meil kunagi plaanis sealt ära tulla ning selliseid juttegi pole olnud.
    Kuidas mõjutab Hiina tekstiili- ja rõivatööstust Eestis? Hiina on olnud selle suve märksõna. Kõigil on teada, et 1. jaanuaril 2006 piirangud Hiina kaupadele Euroopa Liidus kaovad ning ka Baltika on teinud sellest järeldused.
    Loomulikult Hiina kaupade tulek Euroopa turule, ja just ilma koguseliste piiranguteta, muudab turgu. See mõjutab kindlasti tekstiili- ja rõivatööstust. Ühelt poolt mõjub Hiina turg töökohtadele neid vähendavalt, samas väikeallhankijatena töötavatele ettevõtetele mõjub see kindlasti positiivselt.
    Tutvustage natuke Baltika tootmismudelit. See ei ole väga keeruline. Me kirjeldasime ära oma ärisektori ning lõime selle baasil lihtsa mudeli. Seal on kirjas kõik jada osad ? tootja, kaubamärgi omanik, jaekaupmees ning ka klient. Alustasime kui tootja ning arenesime edasi kaubamärgi omanikuks. Kohe saime aru, et lihtsalt kaubamärgi omamine ei ole lahendus, kuidas omaenda kontrolli all edasi areneda. Selleks aga on vaja jõuda lõpptarbijani ehk omada kauplusi, kus toodangut turustada.
    Ärimudel näeb ette kontrolli kõigi jadas olevate osade üle ning omada potentsiaali saada suurem osa kasumist. Esimesel poolaastal läheneb Baltika rentaablus kümnele protsendile, samas jada ülemises osas asuvate jaemüüjate rentaablus on viie protsendi piires. Kontrollides kõiki jada osi, on võimalik teenida suuremat kasumit.
    Kuidas on õnnestunud teil end sisse süüa sensitiivsetele turgudele nagu Poola ja Ukraina? Kui Baltikumis elaks 50 miljonit inimest, siis poleks meil mingit põhjust nimetatud turgudele tikkuda. Kahjuks siin nõnda palju ei ela. Tegime otsuse piirata sihtturud Kesk- ja Ida-Euroopaga. Sellel ajal ei teadnud keegi, et tegemist saab olema väga kiiresti arenevate majandustega. Paralleelselt tulime ära Soome ja Rootsi turult, mis meile kuigi edukad ei olnud.
    Poola on selgelt Kesk-Euroopa juhtriik ning selles piirkonnas edukalt kasvamise garantii. See on vältimatu turg. Kui tahad kasvada, pead seal eksisteerima. Ukrainas olime varem hulgimüüjatena, kuid jaekaubandusega alustades saavutasime edu.
    Miks arvate, et tekstiili- ja rõivatööstuses väheneb käibe kasv 7?10%? Sektor liigub selles suunas. Tegemist on tugeva Hiina mõjuga. Raske on leida inimesi töökohtadele ning ettevõtte võimsused on väikesed.
    Millised on Baltika ootused järgmiseks aastaks? Väga kindlaid plaane meil ei ole ning tavaplaanid on meil pikemaajalised, tavaliselt kolme aasta pikkused. Selles perspektiivis tahame olla kindlasti suuremad kui praegu ning saavutada vähemalt kahekordse käibekasvu.
    Samuti soovime avada uusi poode ning siin lühiajalisi prognoose teha ei saa.
    Kas strateegia näeb ette tegevuse vaid praegustel turgudel? Arvan, et lähema kolme aasta jooksul on need kuus turgu meile ainsad, sest uutele turgudele minek võtab mitu aastat. Usun, et järgmise kolme aasta plaani lõpus hakkame vaatama uute turgude poole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.