Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ross: majandusprognoos on nagu ilmaennustus

    ?Kui on rahulik ilmaperiood, siis tõenäosus, et homme on sama ilm, mis täna, on vägagi suur,? ütles Ross. Kui läheneda ennustamisele ettevõtja seisukohalt ja otsida tänastest näitajatest infot uue majandusaasta kohta, siis ega sealt midagi väga huvitavat ei leia, sõnas Ross. Hoopis teine asi on, kui vaadata ülehomset päeva, lisas ta.
    ?Kui eeldame, et majanduskasv jätkub nii, nagu seda prognoosime, siis on uus aasta soodne,? ütles Ross. Kui aga turgude arvamine sellest, kuidas väheneb Ameerika Ühendriikide jooksevkonto defitsiit, muutub kiiresti, ja selle tulemusel peaks ka majanduskasv muutuma, siis on kõikidel vaja teha majandusplaanides korrektuure, ütles ta üleeile konverentsil Äriplaan 2006.
    Eesti Panka on palju kritiseeritud masohhistlikus pessimismis ja selles, et näeme igal pool tonti, aga see on kindlasti üle pakutud, kinnitas Ross. ?Kui vaadata Eesti Panga kevadprognoose, siis meiepoolne vaade oli väga hea nii ettevõtluse kui ka majanduse stabiilsuse kohapealt, ütles ta. Ross lisas, et hetkel on stabiilsus Eesti majanduses hea, mis annab alust loota selle jätkumisele.
    Ross nimetas Äriplaani konverentsil esinedes kolm riskifaktorit, mis Eesti majandust lähiajal enim mõjutavad.
    Esimese riskina mainis ta globaalset tasakaalustamatust ning seda, et mitu majanduskasvu soodustavat tegurit on üleilmsed nähtused ja majandusele riskideks: kiire kasvukeskkond, toorme hind, madalad intressid, kasvanud kinnisvarahinnad, suur laenamine.
    ?Hiina on toonud juurde miljard uut tootjat ja tarbijat, kes kiirendavad maailmas majanduse kasvamist, see mõjutab ka meid ja meie väljavaateid,? ütles Ross.
    Teise riskina mainis Ross majanduse usaldusväärsuse alanemist ning seda sisenõudluse kiirenemise tõttu, mis tõstab võlakoormuse kasvu tõenäosust ja survestab inflatsiooni.
    ?Kevadprognooside tegemise ajal arvati, et 2005. aasta võiks olla nii-öelda kohandumisaasta, tegelikkuses oli juba eelnev aasta selle töö teinud. Kui taas suureneb tarbimine, võib jooksevkonto defitsiidi alanemine peatuda ning küsimärgi alla seatakse meie majanduse usaldusväärsus, seda näiteks välisinvestorite silmis,? lisas Ross.
    Kolmanda riskina mainis ta inflatsiooni kiirenemist. Seni on rahapoliitika hoidnud hinnatõusu maas. Sisemised inflatsioonisurved lähtuvad eelkõige kiirenenud sisenõudlusest, laenukasvust ja suurenenud palkadest.
    Ohuna näeb Ross siin konkurentsivõime halvenemist ja majanduskasvu pidurdumist. ?Hetkel on näha, et uus aasta tuleb sama kiiresti kasvav kui eelmised. Suhteliselt rahumeelne prognoos baseerub sellel, kas säilib majanduse usaldusväärsus ning investorite huvi,? ütles Ross.
    Rossi sõnul on inflatsioon Euroopas viimasel ajal suhteliselt tagasihoidlik. Samas ütles ta, et üldine muretu tarbimine kogu Euroopas tekitab likviidsust, mis peab kuskilt välja lööma. ?Seda siis kas nafta või kinnisvara hinnas,? ütles Ross.
    Rossi sõnul on majanduses silmapiiril tsüklonid. Valitseb oht, et kui ka järgnevad aastad on sedavõrd päikeselised nagu varasemad, siis on oodata äikest.
    Märten Ross on Eesti Pangas töötanud aastast 1992 ning olnud viimased kuus aastat keskpanga juhatuse liige.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Eelmise aasta küberprohmakad: lekkisid nii Smartpost kui ka pangad Libaarved viisid firmadest kümneid tuhandeid eurosid
Küberkurjategijad lekitasid eelmisel aastal olulisi andmeid, kollitasid ettevõtjaid lunavaranõuetega ja lollitasid võltsarvetega, selgub Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust.
Küberkurjategijad lekitasid eelmisel aastal olulisi andmeid, kollitasid ettevõtjaid lunavaranõuetega ja lollitasid võltsarvetega, selgub Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.