Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülo Pärnits: Hiina mõju Eestis tugevneb
Mainori nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul hakkavad Hiina arengud majanduse kaudu üha enam mõjutama Eesti inimeste igapäevaelu. Ta hoiatas, et mõnede meie tööstusettevõtjate püüd konkureerida Hiina tööstustega lõpeb läbikukkumisega. ?Esmane reegel on, et Eestis pole mõtet toota seda, mida hiinlased saavad siin müüa,? ütles Pärnits. Tema sõnul peaksid tööstused tootma seda, mida pole kasulik Hiinast Eestisse transportida. Näitena tõi Pärnits madratsite ja piima tootmise. Masstootmine on tema sõnul Eestis mõttetu, sest see ei suuda võistelda odavates maades toodetuga. ?Tööstuses tõuseb palk 10?15% aastas ja see vähendab meie konkurentsivõimet,? sõnas ta.
Teise olulise tegurina, mis vähendab Hiina tööstuse mõju, nimetas Pärnits ettevõtete objektiivses suuruses hoidmist ja tootmise paindlikkust. ?Arvatakse, et investeeringud on alati positiivsed. Kuid kui investeerime ülikallisse liini, mis toodab ainult ühte toodet suurtes kogustes, võib tootmise jäikus ettevõtte hävitada, kui turg kaob,? sõnas Pärnits. Tema ütlusel pole ka töötlevasse tööstusesse tehtavad investeeringud tihtilugu arukad. ?Kui hoonetesse investeeritakse 25% rohkem kui seadmetesse, siis on see mitteratsionaalne,? lausus Pärnits. Tema sõnul hakkab tulevikus hästi minema keskmistel ja väikestel ettevõtetel, mis suudavad kiiresti ümber orienteeruda.
Pärnits jäi Eesti tööstuse lähitulevikust rääkides optimistiks, tema hinnangul on maailmas praegu kaks kiiresti arenevat tööstuspiirkonda ? Baltimaad ja Hiina. Järgmise aasta tööstuse käibe kasv on Pärnitsa hinnangul keskmiselt 12%, marginaal kasvab keskmiselt 5%.
Eesti tööstuse kaugem tulevik pole tema sõnul siiski nii roosiline, kuna majanduseksperdid väidavad, et Põhja-Ameerikas ja Euroopas ei ole suurte tööjõukulude tõttu mõtet toota. Sama teed paistab minevat ka Eesti, kus praegu töötab tööstussektoris vaid 31% töötajaskonnast. Töötajate arv väheneb Pärnitsa sõnul tööstusettevõtetes ligikaudu 3% aastas.
Mainori juhi sõnul on Eesti turg viimase aastaga väga palju muutunud. ?Eesti siseturg ei asu enam ainult Eestis. Nüüd on meie siseturuks saanud terve Euroopa Liidu territoorium,? sõnas ta. Pärnits väitis, et meie elu mõjutab väliskeskkond rohkem, kui paljud arvata oskavad. ?Kui halb sisemõju, milleks võib olla mõni tobe seadus, halvab vaid teatud osa ettevõtte edust, siis välismõju võib ärile osutuda tapvaks,? sõnas ta. Pärnits tõi näiteks murdmaasuuskade tootmise Eestis, mille puhul ei aimatud piisavalt ette väliskeskkonnas toimunud muutusi. ?Kuna oldi maailmas sellel alal üks liidritest, siis arvati, et nii on see ka tulevikus. Aga tulid uued tegijad, kellega konkureerides jäädi alla,? sõnas ta.
Tema arvates jääb firmades tihtilugu vajaka perspektiivsest mõtlemisest. ?Õigete otsuste tegemiseks peaks vähemalt kaks aastat ette nägema väliskeskkonnas toimuvaid muutusi,? sõnas Pärnits. Ta lisas, et globaalsed turud muutuvad väga kiiresti. ?Üle-eelmisel aastal tuli Itaaliasse Hiinast kaks ja pool korda rohkem jalanõusid kui eelmisel aastal. Ja Itaalia jalatsitööstus sattus tugeva löögi alla,? sõnas Pärnits.
Pärnits nentis, et kutsehariduses ei näe ta väga suurt probleemi, kuna tööstuses kasutatakse üha rohkem automaatikat. Selle tõttu väheneb vajadus üldiste oskustega tööliste järele. Ta tõi näite sõjaeelsest ajast, kui tunti muret, et Eestis on liiga vähe hobuseid käsitseda oskavaid inimesi. ?Aga tulid autod ja hobusemehi polnud enam kellelgi vaja,? sõnas Mainori juht.