Idee elluviimisel peab juht saavutama kiiresti veendumuse selle edukuses

Artikkel

- Uudised
- 25. september 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Idee elluviimisel peab juht saavutama kiiresti veendumuse selle edukuses
Ärijuhid leiavad end sageli olukorrast, kus neil tuleb välissurve mõjul tegutseda ilma sisemise veendumuseta, et projekt on õige või õigeaegne.
Siseprojektid on ideed, millest vaid väike osa jääb ellu. Ilmselt on väga raske välja arvutada, kui palju võib mingile projektile ennast kulutada, teades, et see võib luhtuda.
Ebaõnnestunud projektile kulunud aeg ja energia võttis meilt ära võimaluse tegeleda samal ajal alternatiivse asjaga.
Juhtimispsühholoogias on tuntud demotiveerivad ahelad, kus realiseerimata ideed pärsivad uute ideede loomist ja elluviimist. Siit ka lihtne soovitus ? isegi mitte eriti hea idee elluviimine, muidugi kui see pole ettevõttele lausa kahjulik, võib olla psühholoogiliselt parem võrreldes idee sinnapaika jätmisega.
Paljud uued ideed tekivad juba teostatud projektide mõjul või on neist inspireeritud. Ahela ?idee loomine, küpsemine ja elluviimine? pidev kordamine on juhile vajalik, et olla tulemuslik ning uskuda iseendasse.
Lihtsama siseprojekti käivitamine toimub sageli intuitiivselt ja alateadlikult. Toetudes enda sisetundele, eelmisele kogemusele või olukorra tajumisele, tunneb juht veendumust uus projekt käivitada. Juht tajub äkki, et nüüd tuleks tegeleda just selle projektiga. ?Äkki tajumine? on suure sisemise eeltööga seotud, meie aga teadvustame üldjuhul vaid selle lõppfaasi, kus kõlab üleskutse: nüüd tegutse!
Juhte kui uute äriprojektide käivitajaid jaotatakse kolme kategooriasse:
Veendumuseta juhid, kes on projekti suhtes ebakindlad ja seetõttu on ka suurem õnnestumisrisk. Meeskonnaliikmed peavad juhile rohkem toetust jagama, kui nad ise usuvad antud projekti vajalikkusesse.
Osalise veendumusega juhid, kellele on omane mõtisklus stiilis ?Üha enam ja enam kaldusin selle mõtte poole, tundsin, et see on küll veel toores, aga aeg surus peale ja seega käivitasime projekti. Küpsesin selle teostamise käigus. Mingist ajast sain aru, kui õige oli, et käivitasime selle tol hetkel?. See on tüüpiline poolikult küpsenud ja mitte täielikult valmis olnud juhi mõtisklus projekti käivitamisel.
Täieliku veendumusega juhi kogu keha on täis adrenaliini ja silmad põlevad. Või valitseb juhi sees rahulik vaikus, st väline külmus, ent sisemine energia. See juht on juba täielikult häälestunud ja veendunud, et nüüd tuleb tegutseda!
Mõelge, millises tsoonis asute teie? Keskenduge ühele-kahele mõttele või projektile, mille üle mõtlemist olete pidanud viimasel ajal vajalikuks. Lihtne keskendumine ja sisevaatlus annab teile koheselt reaktsiooni, millises tsoonis te viibite.
Leitakse, et umbes 80 protsenti ettevõtete juhtidest arvab, et uuendused on hädavajalikud arengu ja ellujäämise seisukohalt, kuid alla 10 protsendi arvab, et teab, mida ja kuidas teha. Ülejäänud ei ole sisuliselt valmis veel tegutsema.
Meile kui praktikutele on tegelikult oluline see, kas juhid saavad idee küpsetamise etappi kiirendada, et lõpptulemus ? tegutse või ära tegutse ? oleks kiirem ja me ei kulutaks mõttetut aega selle korduvale arutamisele meeskonnaga.
Kuidas saab aidata juhti kiirendada ideede küpsetamisaega ja seejärel toimida veendunud seisundis? Selleks tuleb pöörduda enda mõtlemisstiilide juurde ja kasutada nende tugevaid külgi.
Seega rakendades enda sisemist mõttejõudu ja tarkust, saame me täiustada edasiliikumise protsessi.
Neurolingvistiline programmeerimine e NLP pakub erinevaid viise enda valmisoleku tõstmiseks. Kolm mõtlemisstiilidel põhinevat soovitust aitavad ületada projekti kinnijooksmist.
Kasvata sisemist veendumust sõltumata välisest postiivsest tagasisidest. Juhile on alateadlikult vaja meeskonnakaaslaste või sõprade kinnitust enda ideedele. Seda seostatakse ettevaatlikkuse või suurema riskiga, kuid lihtne põhimõte kõlab: juht peab olema suuteline saavutama sisemist veendumust ilma kohustusliku heakskiiduta tema ideele või projektile väljastpoolt. Vastasel juhul võib see muutuda pärssivaks sõltuvuseks juhi tegevuses.
Ideede alahindamise viirused on reeglina seotud pidurdava meeskonnasisese jõuga ? keegi võtab endale ?idee tapja? või ?kahtluste külvaja? rolli, millega vähendab juhi võimet jõuda veendunud seisundini ja sellega omakorda idee käivitamise ning realiseerimise jõudu.
Pidage meeles, et kollegiaalsus on küll hea ja tore, kuid mitte alati ja mitte iga projekti puhul.
Treeni võimet töötada korraga mitme projektiga. Mõnede juhtide jaoks on psühholoogiliselt raske ja isegi talumatu hoida korraga aktiivselt käigus mitmeid projekte. Äärmuslikul juhul võib juht sattuda paanikasse kontrolli kaotamise üle ? pidev tähelepanu hajutamine mitme asja vahel võib tema jaoks olla väsitav. Selle tulemusena huvi kaob ja iga järgmine projekt pärsitakse.
Siin on kahtlemata kasulik projekte juba algselt delegeerida ja veelgi parem ? arendada võimet töötada paralleelselt mitme projektiga.
Üldise pildi või detailide eelistamine sõltub sellest, kumb oskus on juhil paremini arenenud. Mõned juhid oskavad paremini keskenduda üldistele seaduspärasustele ja perspektiivile, kuid kaotavad kiiresti huvi, kui jutt laskub detailidesse.
Juhtimisressurss kahaneb seejuures märgatavalt ning kui meeskonnasiseselt pole seda lisaks võtta, võibki projekt jääda teostamata. Mitmekordse samalaadse ahela kordumisel jääb juhile külge silt ?vahutaja?.
Seega aitab siin jällegi projekti delegeerimine ? las pisiasjadega tegelevad spetsialistid.
Veelgi parem on ümberlülitumise tehnika: mõtle ajale, mille sa pühendad antud projekti läbimõtlemisele. Jaga see aeg mõtteliselt kaheks osaks, mis ei pea olema võrdväärsed, ja on parem, kui annad kehvemale osale rohkem aega.
Õpeta end iga kord keskenduma algul üldisele ja seejärel detailsele osale. See aitab kaasa oskusele mõelda projektile mitmekülgsemalt.
Autor: Aleksander Kotchubei
Hetkel kuum