Rootsi tormimurrud kasvatasid käibe viiekordseks

OÜ HM Puidukaubandus mütsi all töötab Rootsis suurem osa Eestist pärit metsatehnikast ning metsameestest ? kaheksa metsalõiketraktorit ehk harvesterit, kaheksa väljaveotraktorit ehk forvarderit, 13 metsaveoautot ja 115 inimest.

HM Puidukaubanduse grupp on ka üks väheseid, kes on jäänud Rootsi tegutsema tänaseni. Kui kevadel-suvel töötas Rootsi tormimetsades kokku hinnanguliselt ligi 200 Eestist pärit meest ja 40 komplekti metsatraktoreid, siis tänaseks on ligi pooled lahkunud, sest lepinguline töö on otsa saanud.

HM Puidukaubanduse juhatuse liikme ja põhiomaniku Andrus Ilumetsa kinnitusel töötavad nende metsamehed ja metsatehnika Rootsis ilmselt jõuludeni, metsaveoautod tuuakse Eestisse tagasi aga alles järgmise aasta jaanipäevaks. HM Puidukaubandus lõikab ja veab metsa alates selle aasta 11. veebruarist Lõuna-Rootsis Växjö piirkonnas. Tööd tehakse metsanduskontsernile Södra allhanke korras.

Ilumetsa andmeil lõikavad nad kuus keskmiselt 52 000 tihumeetrit tormimurdu ning suudavad vedada puiduterminalidesse 64 000 tihumeetrit metsamaterjali kuus. Kojutuleku ajaks on HM Puidukaubanduse grupp lõiganud kokku pool miljonit tihumeetrit Rootsi tormimetsa. Võrdluseks ? Eestis raiutakse tänavu 8?9 miljonit tihumeetrit metsa.

?Töö Rootsimaal kasvatab tänavu meie käivet umbes 200 miljoni krooni võrra,? rääkis Ilumets. ?Ilmselt lööme sellega ka Hiiumaa käiberekordi.? HM Puidukaubanduse mullune käive oli 55,4 miljonit krooni. Hiiumaa senine käiberekord ? 141 miljonit krooni ? kuulub Dagomarile aastast 1999.

Ilumetsa sõnul pole Rootsi projekt lihtlabane vahendus, vaid justkui sõjaväelise missiooni läbiviimine ? alates tehnika ja inimeste kohaletoimetamisest ja raielankide ettevalmistamisest ning lõpetades tagalateenistusega ehk kütusevaru, varuosade ja olmemajanduse eest muretsemisega. ?Loomulikult on operatsiooni õnnestumise aluseks hea koostöö partnerite vahel ning kõikide huvide tasakaalus hoidmine,? lisas Ilumets.

Ilumetsa sõnul sai nende tiim Rootsi minnes topeltvõidu. ?Esiteks oli pärast jaanuaritormi ette näha, et Eestis ei jätku metsamasinatele tööd,? lausus Ilumets. ?Teiseks saime aidata Rootsi kolleege, mille eest on nad tänulikud ja kutsuvad meid hellitavalt väikeseks Södraks.?

Rootsi projektis osaleva Viljandi firma OÜ Laanetaguse juhataja Meelik Saviste sõnul teeb HM Puidukaubandus käiberekordi paljuski tänu projektis kaasa löövatele metsafirmadele. ?Kogu arvepidamine käib HM Puidukaubanduse kaudu, kes omakorda tasaarveldab hiljem koostööpartneritega,? selgitas Saviste. Samas rõhutas Saviste, et Ilumets on projekti väga hästi vedanud. ?Ei ole välistatud, et Rootsi projektis osalevate firmade koostöö võib jätkuda tulevikus Venemaal,? lisas Saviste.

Põltsamaa metsafirma OÜ M.M.M.E. kolm metsatraktorit puhastavad tormist räsitud metsasid Lõuna-Rootsis asuval Bolmsö saarel.

M.M.M.E. ühe omaniku ja juhatuse liikme Janek Jefimovi kinnitusel on neil leping Södraga sõlmitud veebruarikuu lõpuni. ?Pole mingit kahtlust, et tööd jätkub selle ajani, sest torm võttis umbes kolmandiku saare metsadest maha,? rääkis Jefimov.

Jefimovi sõnul on nad saarel metsa ülestöötajad alates veebruarikuust. ?Töötempo on väga kõva ? meie kolm masinat langetavad ja veavad kuus välja keskmiselt 10 000 tihumeetrit metsa,? lausus Jefimov.

Perefirma M.M.M.E. omanikud on kaks venda ja nende onu.

Mitmed Rootsimaal tormimurdu üles töötanud firmad on pärast pooleaastast rügamist tagasi kodus ning otsivad uut tööotsa Venemaal.

Tartu metsafirma OÜ Temonen omanik ja juhataja Jukka Pentti Temonen tõi oma kaks metsatraktorit tagasi septembri keskel. ?Pooleaastane leping Stora Enso tütarfirmaga Sydwediga lõppes,? põhjendas Temonen äratulekut ja lisas, et jäi töötingimuste ja teenistusega igati rahule. Temoneni kinnitusel käis ta just äsja Venemaal maad kuulamas, kas ehk õnnestub seal soodne tööots saada. ?Eestis napib metsamasinatele tööd,? lisas Temonen.

Lääne-Virumaa metsafirma OÜ Karl & Caspar juhataja Alar Kulbi sõnul tõi ta töö lõppedes kaks metsatraktorit Rootsist tagasi. ?Seni on Rootsis siiski tööl veel meie neli saemeest,? seletas Kulp. ?Traktorid suunan lähiajal Venemaale tööle.?

Koos tegutsenud Tartumaa firma OÜ Vilkest ja Jõgevamaa firma OÜ Töörõõm tõid selle kuu algul Eestisse tagasi kuus metsatraktorit. ?Töö sai otsa,? ütles Vilkesti juhataja Ivar Ordning. ?Rootsis jätkavad tööd vaid meie kaks veoautot.? Ordningi kinnitusel on nende metsatraktorid leidnud rakendust Eestis.

Rakvere ettevõte AS Virumaa Metsatööstus lahkus oma nelja metsatraktoriga juuni keskel, kui pinged Rootsimaale tööle vahendanud firmaga eriti teravaks läksid. Virumaa Metsatööstuse juhataja Rein Strauchi kinnitusel on vahendaja neile endiselt võlgu ja asi on menetlemisel Rootsi inkassofirmas.

Eesti paberipuu eksport Soome aina väheneb, sest pidevalt kasvavad raiekulud muudavad Eesti paberipuu Soome tehastele kalliks. Endiselt mõjutab Eesti puidufirmade äriedu ka Rootsi jaanuaritorm, mille tõttu tuli Skandinaavia turule tavalisest enam puitu, kirjutas ETV.

Soomes kasvab aastas juurde umbes 80 miljonit tihumeetrit metsa, kuid raiet tehakse tunduvalt vähem, sest paljudel metsaomanikel pole tahtmist ega vajadust oma metsa müüa. Enamik Soome metsaomanikke elab juba linnades, nende sissetulek ei sõltu metsast ja sellepärast võivad nad otsustada, kas müüa metsa või mitte.

Kuna Soome metsatööstus vajab enam toorainet, kui kohalikud metsaomanikud on nõus müüma, tuuakse viiendik toorainest sisse Venemaalt ja Balti riikidest. Praegu on puidueksport nendest riikides veidi väiksem, sest jaanuaritormi tagajärjel on Skandinaavia turul lisakogus puitu.

Eesti puidufirmad varustavad paberipuuga kogu Soomet. Veel mõni aeg tagasi oli Eestist pärit tooraine Soome omast tunduvalt odavam. Aga kuna Eesti metsamehed nõuavad senisest rohkem palka ja bensiin kallineb, siis muutub Eesti paberipuu võrreldes Soome omaga aina kallimaks.

ASi Mets ja Puu haldusdirektor Jaanus Aun sõnas, et raiekulud Eestis kogu aeg kasvavad ja on selge, et tselluloositehastel on piir ees, mis hinnast alates nad saavad toorainet osta.

Mets ja Puu müüb sel aastal Soome paberipuud mullusest tunduvalt vähem ja ekspordikogused on Auna sõnul vähenenud ka teistel Eesti puidufirmadel.

Paberipuu müümisega Skandinaavia maadesse võib Auna sõnul raskusi tekkida kaugemas tulevikus. Praegu eksporditaks e seda Eestist aastas umbes 2 miljonit tihumeetrit.