Töö ja isikliku elu tasakaalustamine ? raske, kuid siiski võimalik

Artikkel

- Uudised
- 25. september 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töö ja isikliku elu tasakaalustamine ? raske, kuid siiski võimalik
Eesti tippjuhtide arvates pole peresuhete hoidmine probleem, kui endal on sisemine tasakaal ja ellusuhtumine paigas.
Tööülesandeid on terve märkmik täis, päevade lõpus laste trenniajad, siis veel inglise keele tunnid ja jagatud lubadused. Nädalavahetuseks on planeeritud tööasjad. Kas suutmatus tasakaalustada tööd ja isiklikku elu on muutunud juhtide peamiseks stressialliks?
Enda kogemuste põhjal ei taha täielikult nõustuda väitega, et põhiliseks stressoriks peetakse suutmatust tasakaalustada isiklikku ja tööalast elu,? vaidleb vastu ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming.
?Arvan, et põhjused on tunduvalt sügavamal. Tegemist on pigem suutmatusega hoida tasakaalus inimese enda erinevaid osi ? intellektuaalset, emotsionaalset, vaimset ja füüsilist. Põhiline rõhk on pandud intellektuaalsele tegevusele ja materiaalsele arengule ning seetõttu jääb poolikuks emotsionaalne, spirituaalne ja füüsiline areng,? usub Tamming.
Ka Rimi Eesti tegevjuht Karmo Kaas-Lutsberg arvab, et juhi töö sisaldab muretsemist paljude erinevate asjade pärast ja põhiline defitsiit on aeg. ?Minu jaoks ei ole töö kaasa toonud siiski mingeid otseseid tervisehäireid või unepuudust.?
Rimi Balticu käivitumine ja uue struktuuri loomine on toonud endaga kaasa siiski oluliselt rohkem lahendamist vajavaid küsimusi ning kodust eemal viibimist.
?Annan aga endale aru, et see on uue firma käivitamisperiood ning selline koormus ei kesta igavesti,? selgitab Karmo Kaas-Lutsberg. ?Pigem on uued keerulised olukorrad lisanud motivatsiooni ja energiat kui tekitanud väsimust.?
?Muidugi olen läbi elanud kriise. Inimese elu ongi liikumine üles ja alla, mitte sirgjooneline tee,? tunnistab Alar Tamming. ?Samas on kriisid elu vältimatu ja kasulik osa. Iga kriisi saab võtta kui väljakutset midagi muuta. Iga kriis on ka võimalus järgnevaks arenguks. Mitmete ajaloo suurkujude elu on kui kriiside jada,? toob Tamming välja kriiside positiivseid külgi.
Mainori nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul tema kriise läbi elanud ei ole ja säilitab tasakaalu nii töös kui ka eraelus. ?Loomulikult on esinenud töös probleemseid olukordi, mille lahendamiseks me olemegi ametis. Probleemsed olukorrad tekivad, kui ei ole suudetud protsesside kulgu piisavalt hästi ette näha või kui üksikisikud käituvad ootamatult.?
Alar Tammingu sõnul on kriisid tavaliselt seotud millegi kaotamisega. ?Valusamad neist on seotud suhete lagunemisega, lastest eemalviibimisega. Tööalased kriisid on seotud tõsiste ümberkorraldustega tööalases elus,? toob Tamming mõned näited.
?Hingelise tasakaalu leidmiseks on juhi töös olulise tähtsusega eesmärkide saavutamine. Kui tööd ja pingeid on palju, kuid õnnestub siiski saavutada seatud eesmärgid, ununevad raskused kiiresti,? arvab Karmo Kaas-Lutsberg.
?Pigem vaatad minevikule kui järjekordsele õppetunnile, millest edaspidiseks järeldusi teha. Pidev ?rühmamine? ilma midagi reaalset saavutamata on samas üks kindlamaid negatiivse stressi allikaid,? selgitab Kaas-Lutsberg. ?Vastupidiselt tekitab ?positiivne stress? juurde energiat ja õpetab aega paremini kasutama selliselt, et ka eraelu ei jää elamata. Kriitilise tähtsusega on minu arvates ka perekonna mõistev suhtumine tööalaselt raskel ja kiirel perioodil.?
Alar Tammingu sõnul aitab tasakaalu saavutada töö iseendaga.
?Eriti hästi mõjub joogaga tegelemine. Süsteem, mis seob inimese tervikuks. Samuti olen veendunud, et kogu inimese elu on areng ja see ei lõpe ei 20., 30. ega 40. eluaastal ning inimese elu ülesandeks on jõuda oma võimete potentsiaali maksimumini ja eneseteostuseni, mida psühholoog Carl Jung nimetab individuatsiooniks,? selgitab Tamming.
See on olukord, kus inimene muutub sisemiselt terviklikuks ega ole enam lõhestatud ühest küljest alateadvusest tulevate tungide ja teiselt poolt ühiskonnast peale surutud normide poolt. Ta teeb oma otsuseid lähtudes oma isiksuse sügavamast keskmest, mida Jung nimetab Selfiks.
Läbipõlemise ennetamiseks soovitab Ülo Pärnits õppida enda ümber toimuvat käsitlema võimalikult realistlikult. ?Pole mõtet seada selgelt täitumatuid eesmärke. Ebaõnnestumistesse tuleb suhtuda kui eluga kaasnevatesse paratamatutesse nähtustesse.?
?Et vältida läbipõlemist, soovitan tõsiselt tegeleda oma eesmärkide ja tegevuste läbimõtlemisega ning pingutada ?asjade lõpetatuse? tunde saavutamise nimel,? annab nõu Karmo Kaas-Lutsberg. ?See on väga sageli kinni ka enda suhtumises ja oskuses õigeid eesmärke seada ja oma tegevusi selles kontekstis hinnata. Juhtidele tehakse ?pai? väga harva ? sellega peab ise hakkama saama.?
?Olulise tähtsusega on ka peresuhete hea kvaliteedi hoidmine,? teeb Kaas-Lutsberg kokkuvõtte. ?Viimane asi, mida tööalaselt pingelisel perioodil tasub teha, on pingete kaasatoomine suhtlusesse pereliikmetega.?
?Meie praeguses ühiskonnasüsteemis on läbipõlemine norm ja seda on väga raske ennetada,? tõdeb Alar Tamming pessimistlikult.
Tegelikuks ennetustööks oleks vajalik ühiskonna mõtteviisi muutumine, selle liikumine materiaalsete väärtuste hindamiselt inimese enese vaimse arengu poole.
?Kahjuks on inimkond veel oma psühholoogilises arengus sügavas lapsepõlves, kes mängib oma sõjamänge ja peab tähtsamaks välist atribuutikat kui sisemist arengut,? selgitab Tamming.
?Aga eelkõige soovitan tegevusi, mis aitavad maailma ja iseennast sügavamalt lahti mõtestada. Ilukirjanduse lugemine, füüsiline treening, psühholoogiline töö iseendaga. Igaüks võib valida oma tee,? annab Tamming oma soovitused.
Autor: Ave Paavo
Hetkel kuum