Plekist katustel ühtlane hinnatase

Katuste ehitamisega tegelev FIE Mart Rieberg selgitab, et põhiline erinevus valtskatuste ja profiilplekist katuste vahel seisneb nende kinnitusviisis: ?Profiilkatus kinnitatakse kruvidega, valtsplekk-katus aga klambrite ja keermestatud tsinknaeltega. Oluline, et naelad oleksid õige pikkusega ega lõhuks aluskilet.?

Võrreldes profiilplekist katustega tehakse valtsplekk-katuse sarikate samm pisut tihedam. ?Nii ei hakka katus vetruma. Ka roovituse samm on üldjuhul tihedam, kui profiilkatustel tavaks saanud 35 cm, lisaks tuleb täislaudis panna keerulisemate kohtade, näiteks korstnate ja akende juurde. Üldiselt nõuabki valtsplekk-katuse paigaldamine suuremaid teadmisi, jättes samas võrreldes profiilplekist katustega rohkem mänguruumi. ?Ümarad kujud, poolkaared, mis iganes pähe tuleb,? kirjeldab Rieberg. ?Profiilplekk seda ei võimalda. Pleki hinnaklass on neil aga sarnane, pisut üle 110 krooni ruutmeeter.? Uut tsinkplekk-katust ei tohi kohe üle värvima tõtata, sest värskele tsingikihile värv ei kinnitu. Hea on plekil katmatult seista lasta viis kuni kümme aastat.

Lisaks profiilplekkidele ja valtsplekk-katustele jõudsid Eesti turule ka alumiiniumist katuseelemendid. Prefa Baltics SIA Eesti piirkonna müügijuht Toomas Kala kinnitab, et esimene alumiiniumkatus on nüüd ka katuse alla saanud. ?Alumiiniumist katus ei roosteta ja on seeläbi ka hooldusvaba,? selgitab Kala. ?Et katuseelemendid seotakse omavahel neljast küljest, siis pole ka karta, et torm need majalt lennutab. Alumiiniumkatustele on antud lausa 40aastane garantii.?

Traditsioonilist valtsplekk-katust meenutav plekk-kate on ka nn klassik-tüüpi profiilkatus. ?Niisugune plekk on profiili ja valtsi vahepealne. Seda toodetakse isegi 0,6 mm paksusena, mida valtsplekk-katuse puhul ei tehta,? sõnab Rieberg. ?Üldiselt on tänapäevaste plekkide paksuseks siiski 0,5 mm. On ka õhemaid, 0,45 mm paksuseid variante, aga neid väga ei soovita, jäävad pisut liiga õhukeseks.? Samas pole plekk-katuse vananemise põhjus siiski vaid pleki paksuses kinni. ?Sageli rikub korrosioon kõigepealt hoopis kruvid,? sõnab Rieberg. ?Valtsplekk-katustel tulevad ka klambrid lahti või poeb kondensvesi valtsivahedesse. Väga kahjulik on ka segu, mida mõnikord kasutatakse korstnate juures, samuti katusele ladestuv leherisu, mille all kate rutem oksüdeerub.?

Kondensvee teket aitab vältida korralik tuulutus. ?Harjatuulutus on tegelikult väga hea asi, kui vähegi võimalust, tuleks kasutada,? soovitab Rieberg.