Tallinlane maksab vee eest rohkem kui New Yorgi, Moskva või Riia elanik

9. septembri maailma vee­projektide tippanalüütiku Global Water Intelligence?i (GWI) avalikustatud 2005. aasta maailmalinnade veehindade võrdlus näitas, et Tallinn on Balti pealinnadest kalleim, kui võtta aluseks joogivee ja kanalisatsiooni hind kuupmeetri kohta.

GWI hinnangul liiguvad veehinnad üldiselt üles, kallinedes aastas mõne protsendi. Samas kinnitab GWI, et säilivad ka mõned anomaaliad, nagu see, et Bagdadis ja Havannas on vee hind allpool normaalpiiri, kui arvestada geograafilist ja geoloogilist asukohta.

Tallinnas maksab joogivee kuupmeeter 11,5 krooni, samal ajal kui Riias on vesi poole odavam ehk siis 5,5 krooni kuupmeeter. Vilniuses saab kuubi vett 9 krooniga.

Tallinna veemajanduse eest vastutav abilinnapea Toivo Promm ütles, et Tallinna veehind on sõltuvuses üldisest hindade tasemest ning majanduslikust heaolust.

?Samas võin kinnitada, et Tallinn ei ole Eestiski kõige kallim linn vee hinna mõistes. Keila ja Valga on kindlasti kallima veega linnad kui pealinn,? ütles Promm.

Kui küsisin, kuidas põhjendada meie pealinnast poole suurema Riia poole odavamat veehinda, kostis Promm, et Riias on kindlasti ka poole halvem vee kvaliteet. ?Ma kahtlustan, et Riias tuleb lähiajal väga suur ja laiaulatuslik vee hinna tõus, sest hetkel alafinantseeringu käes vaevlev Riia veemajandus kukub ilma selleta lihtsalt kokku,? ütles Promm.

?Vee hind sõltub palju tehtud investeeringutest, ettevõtte olukorrast ning lõpuks ka vee kvaliteedist. Meie kõrgem hind võrreldes näiteks Stockholmiga tuleb ka sellest, et meie oleme teinud suuri investeeringuid väikese aja jooksul, et meie veemajandus korda saada, Rootsis on olnud aega rohkem,? lisas Promm.

Tallinna Vee juhatuse esimehe Bob Gallienne?i sõnul tuleb selle uuringu ning Tallinna kõrge veehinnaga seoses vaadata suuremat pilti.

?Tallinnas ei ole olemas sellist asja nagu abonomenttasu, mis on kasutusel paljudes teistes riikides. Tabelis olevatele hindadele tuleb see lisada, mis tõstab paljud hinnad kõrgele. Stockholmis on selline tasu olemas ning sellega möödub hind Tallinna omast,? ütles Gallienne.

Gallienne lisas, et oluline on ka see, et kogu sinne veesüsteem vastab ELi nõuetele juba praegu, kui Riia ja Vilnius saavad samsse seisu alles aastaks 2010. ?Ma usun, et on normaalne maksta head hinda hea kvaliteedi eest,? ütles Tallinna Vee juht.

Kanalisatsioon on maailmas kalleim Kaimanisaartel. Baltimaades tuleb kuupmeetri prahivee eest suurim summa välja käia Vilniuses, täpsemalt 19 krooni kuupmeetri eest.

Maailma mastaabis erinevad hinnad sedavõrd, et kõrgeima ja madalaima hinna erinevus on 790 korda. Bagdadis saab tonni vett kõigest kümne sendi eest, samas kui Kaimanisaartel tuleb maksta sama hulga eest ligi 80 krooni.

Havannas saaks käia vannis, mille maht on 1,2 kuupmeetrit, 15 sendi eest, samas kui Hollandi Antillidel maksaks vanniskäik 100 krooni. Klaasi vett saab Bagdadis 0,001 sendi eest, samal ajal Pariisis tuleb välja käia krõbe 2 senti klaasi eest.

Uuringu läbi viinud Global Water Intelligence on maailma juhtiv veemajanduse kuukiri. Uuring sisaldab andmeid 150 linna kohta, mille koguelanikkond on üle 700 miljoni inimese.