Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinlane maksab vee eest rohkem kui New Yorgi, Moskva või Riia elanik

    9. septembri maailma vee­projektide tippanalüütiku Global Water Intelligence?i (GWI) avalikustatud 2005. aasta maailmalinnade veehindade võrdlus näitas, et Tallinn on Balti pealinnadest kalleim, kui võtta aluseks joogivee ja kanalisatsiooni hind kuupmeetri kohta.
    GWI hinnangul liiguvad veehinnad üldiselt üles, kallinedes aastas mõne protsendi. Samas kinnitab GWI, et säilivad ka mõned anomaaliad, nagu see, et Bagdadis ja Havannas on vee hind allpool normaalpiiri, kui arvestada geograafilist ja geoloogilist asukohta.
    Tallinnas maksab joogivee kuupmeeter 11,5 krooni, samal ajal kui Riias on vesi poole odavam ehk siis 5,5 krooni kuupmeeter. Vilniuses saab kuubi vett 9 krooniga.
    Tallinna veemajanduse eest vastutav abilinnapea Toivo Promm ütles, et Tallinna veehind on sõltuvuses üldisest hindade tasemest ning majanduslikust heaolust.
    ?Samas võin kinnitada, et Tallinn ei ole Eestiski kõige kallim linn vee hinna mõistes. Keila ja Valga on kindlasti kallima veega linnad kui pealinn,? ütles Promm.
    Kui küsisin, kuidas põhjendada meie pealinnast poole suurema Riia poole odavamat veehinda, kostis Promm, et Riias on kindlasti ka poole halvem vee kvaliteet. ?Ma kahtlustan, et Riias tuleb lähiajal väga suur ja laiaulatuslik vee hinna tõus, sest hetkel alafinantseeringu käes vaevlev Riia veemajandus kukub ilma selleta lihtsalt kokku,? ütles Promm.
    ?Vee hind sõltub palju tehtud investeeringutest, ettevõtte olukorrast ning lõpuks ka vee kvaliteedist. Meie kõrgem hind võrreldes näiteks Stockholmiga tuleb ka sellest, et meie oleme teinud suuri investeeringuid väikese aja jooksul, et meie veemajandus korda saada, Rootsis on olnud aega rohkem,? lisas Promm.
    Tallinna Vee juhatuse esimehe Bob Gallienne?i sõnul tuleb selle uuringu ning Tallinna kõrge veehinnaga seoses vaadata suuremat pilti.
    ?Tallinnas ei ole olemas sellist asja nagu abonomenttasu, mis on kasutusel paljudes teistes riikides. Tabelis olevatele hindadele tuleb see lisada, mis tõstab paljud hinnad kõrgele. Stockholmis on selline tasu olemas ning sellega möödub hind Tallinna omast,? ütles Gallienne.
    Gallienne lisas, et oluline on ka see, et kogu sinne veesüsteem vastab ELi nõuetele juba praegu, kui Riia ja Vilnius saavad samsse seisu alles aastaks 2010. ?Ma usun, et on normaalne maksta head hinda hea kvaliteedi eest,? ütles Tallinna Vee juht.
    Kanalisatsioon on maailmas kalleim Kaimanisaartel. Baltimaades tuleb kuupmeetri prahivee eest suurim summa välja käia Vilniuses, täpsemalt 19 krooni kuupmeetri eest.
    Maailma mastaabis erinevad hinnad sedavõrd, et kõrgeima ja madalaima hinna erinevus on 790 korda. Bagdadis saab tonni vett kõigest kümne sendi eest, samas kui Kaimanisaartel tuleb maksta sama hulga eest ligi 80 krooni.
    Havannas saaks käia vannis, mille maht on 1,2 kuupmeetrit, 15 sendi eest, samas kui Hollandi Antillidel maksaks vanniskäik 100 krooni. Klaasi vett saab Bagdadis 0,001 sendi eest, samal ajal Pariisis tuleb välja käia krõbe 2 senti klaasi eest.
    Uuringu läbi viinud Global Water Intelligence on maailma juhtiv veemajanduse kuukiri. Uuring sisaldab andmeid 150 linna kohta, mille koguelanikkond on üle 700 miljoni inimese.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.