Jaak Uus: inimesed otsustavad kõik

Peab ütlema, et oli. Töötasin sellal suhteliselt väljaarendatud, rahuliku elutempoga ja Sakuga võrreldes väikeses firmas. Enne jah-sõna andmist mõtlesin päris pikalt. Kuna tegu on börsifirmaga, siis esimesel kohtumisel personaliotsingu firma esindajatega räägiti ettevõttest kaudselt. Kui palju töötajaid, mis laadi ettevõte ning ootusest tippjuhile. Vestlusi oli veel mitu.

Kui vastastikune huvi järele proovitud, läks jutt konkreetseks. Peab ütlema, et olin meeldivalt üllatunud, sest pakkumine Saku juhiks saada tundus väga suure tunnustusena. Saku Õlletehas oli minu jaoks Eesti tööstuse lipulaev.

Minu eelkäija Cardo Remmel oli ettevõtet juhtinud ligemale 18 aastat, mis on kiiresti areneva Eesti kontekstis väga pikk aeg.

Eks joogitööstus ole ikka märksa keerulisem ja komplekssem äri kui see, kust ma tulin ehk müügi- ja jaotusega tegelev ettevõte. Tegu on tootmisettevõttega, kus turundusel väga oluline roll. Kogu logistika on tohutult suurema mahuga kui tubakaäris. Et ennast kõigega kurssi viia, hakkasin kohe kohtuma kohalike juhtidega ja mulle jäetud pabereid hoolega läbi töötama.

Ei ole leidnud, aga ehk leian veel kusagilt sahtli põhjast. Kuid Cardost on väga palju materjale maha jäänud sellest, mis läbi aegade tehtud.

Usun, et olen jõudnud enam-vähem sisse elada. Tekkinud on mingisugune nägemus, kuidas edasi minna. Kuna inimesed on minu jaoks ettevõtte suurim väärtus, tuli nendega kõige rohkem tegeleda. Juht, kes istub üksinda oma kabinetis, ei suuda midagi, tal on vaja toetavat meeskonda.

Ühtki inimest ei vaheta ma kergekäeliselt välja enne, kui olen veendunud tema ebapädevuses.

Töökohavahetus andis mulle võimaluse huvitavaks väljakutseks, millega toimetulek tõi palju rõõmu. Samas kaotasin hulga isiklikku aega, mille tõttu kannatab mõnevõrra pereelu.

Võin tsehhis ekskursiooni juhtida. Õlle ajaloost ja serveerimisest tean rohkem, kui keskmine õllesõber. Üldjoontes olen tootmisega kursis, kuid pruulimise jätan ekspertidele. Õlut pruulib Saku õllemeister.

Olen rohkem meeskonnamängija. Mulle meeldib juhtida läbi inimeste. Pooldan avatud juhtimisstiili, olen oma meeskonnaliikmetega kokku leppinud, et ütleme kõik otse välja ja ei salatse. See aitab vältida hirme ja teadmatust.

Põhiskeemid on samad, kuid situatsioon erinev. Toote- ja turu spetsiifika, millega tuleb arvestada, on hoopis teine. Eelkõige on igas kollektiivis oma meeleolu.

Õlletööstus on minu jaoks väga põnev tööstusharu. Emotsionaalne tööstusharu ja mitte sellepärast, et õllejoomine emotsioone lisab, vaid iga joogi taga on oma turunduslik lugu ja tunne. Juhtimine Sakus on minu jaoks väljakutse juba ainuüksi seetõttu, et siin töötab inimesi, keda motiveerida, kordi rohkem kui mu eelmises töökohas.

See on minu meelest väga huvitav teema, millel võiks kohe pikalt filosofeerida. Alustada tuleks küsimusest, kas inimene teeb tööd selleks, et elada, või elab selleks, et tööd teha. Siin tulevad mängu kultuurilised erinevused. Eestlane pigem töötab selleks, et elada. Järelikult on raha küllaltki tähtis. Kõik taandub sellele, millist elustandardit taga ajad. Raha peab olema nii palju, et sa sellest puudust ei tunneks.

Usun, et see on kombinatsioon erinevatest asjadest. Väga oluline on võimalus ennast teostada, mingil määral ka eneseuhkus, et ma pean sellega hakkama saama, aga ka raha. Oluline on seejuures sotsiaalne aspekt ehk võimalus suhelda. Eriti tähtis on see müügiga tegelevatele inimestele. Töö ise peab meeldima, inimene peab seda teha tahtma ja see peab talle sobima. Kui töö ei meeldi ja ei sobi, siis tuleks midagi muud teha. Kui meie ettevõttest rääkida, siis siin on inimesed tõelised Saku fännid, kellele õlletehas tähendab palju enamat kui lihtsalt töökohta. Nad lausa võitlevad selle eest. See on minu jaoks suhteliselt uus, kuid väga meeldiv kogemus.

Ääretult oluline on premeerida oma töötajaid näiteks suvepäevade või jõulupeoga. See aitab murda tööle-koju rutiini ning hoiab ära juhtkonna võõrandumise töötajaist. Ka pärast tööd töökaaslastega koos pubisse õllele minna pole paha.

On ikka tähtis. Täienduskursustel tuleb käia juba selleks, et ennast värskendada ja igapäevasest töömiljööst välja lülitada. Teiseks tuleb kogu aeg uusi teadmisi omandada. Tänavu plaanisin võtta ühe tõsisema turundusalase kursuse Euroopas, kuid see lükkus kiire töögraafiku tõttu edasi.

Alustasin müügimehena erinevates firmades ja tean seetõttu päris täpselt, mida mõtleb müügimees või müügijuht jne. Arvan, et praegu olen karjääriredelil kusagil keskel. Ega karjääritegemine pole olnud kunagi mulle eesmärk omaette. Mulle on tähtis rahulolu ja see sõltub väga mitmest asjast, mitte ainult positsioonist ja karjääriredeli astmest.

On kaks võimalust, kas liikuda karjääriredelil ülespoole ehk saada kontsernis mõneks regionaaldirektoriks või alustada eraettevõtlusega. Olen mõelnud, et kunagi võiks küll eraärisse minna, kuid see aeg pole veel käes. Olen selleks veel liiga noor, on vaja kogemusi omandada.

Õppida annab nii koolis, kui ka elust enesest. Esimese kooli sain juba ujumistrennis käies, et tuleb olla hästi sihikindel. Kui ikka treeningul pidi 10 km läbi ujuma, siis tuli seda teha, kasvõi hambad ristis.

Kui ka olukord tundub võimatu, ei tohi alla anda, vaid tuleb edasi punnida. Alati leidub mõni lahendus. Juhina on sul vaja laiemat haaret, kui vaid finantsarvutused, mis on samuti ülioluline.

Äris peab olema veel lisaks hea psühholoog. Mulle meeldib mõiste emotsionaalne intelligentsus, pean seda tähtsaks. Oma tulevikku ei pea tingimata äriga siduma, Eestis on puudus paljude teistegi alade asjatundjatest.

Suur põud on headest tootmisinimestest ja selles valdkonnas on võimalik väga head karjääri teha.

Selleks, et insaider saaks omandada börsifirma aktsiaid, tuleks läbida väga karm kadalipp.

Hetkel püüan olla hea juht. Aktsiaostu pole ma kiire ajagraafiku tõttu veel planeerinud, kuid ei välista, et selle ette võtan.

Arvan, et see oli Tobaccolandi üles ehitamine ja käivitamisraskustest ülesaamine. Üks põhjus, miks sealt ära tulin, oligi, et see töö sai valmis. Asi hakkas väga hästi toimima ja toimib siiamaani.

Mulle ei meeldi asju administreerida ja pabereid korrastada. Seetõttu on mul laua peal hästi vähe pabereid. Ilma inimesteta, kes paberid õigetesse kaustadesse panevad, oleksin üsna abitu.

Mõnikord olen liiga otskohene ja inimesed, kes mind ei tunne, võivad sellest ära ehmuda.

Mulle meeldib süüa teha ja nautida maitsvat rooga koos hea õlle või veiniga. Seda ka siis, kui selle on keegi teine valmistanud. Üks hobidest on kindlasti muusika. Tinistan ka ise natuke kitarri, aga mul on päris suur plaadikogu. Sportimiseks jääb praegu küll vähe aega, aga kord nädalas saab ikka midagi teha, kuigi omal ajal olin ujumises eesti tipus. Ujumise kõrval on ka võrk- ja korvpalli ning tennist mängitud. Kuna elan Lahemaa kauni looduse keskel, siis meeldib mul hommikul kodus üks väike sörk teha.

Oleme Jaaguga terve elu parimad sõbrad olnud. Lapsena sai Nõmme metsa all kõvasti kuuli tõugatud ja ketast heidetud, jalgpall oli aga igapäevane tegevus. Suvel ehitasime Salmistus koos onni. Meil oli väga vahva ja sportlik lapsepõlv.

Jaak oli algusest peale selline aktiivne: tegi paljusid asju. Ta on väga jõuline tüüp ja paljuski seetõttu elus kiiresti edasi liikunud. Karismaatiline isiksus. Väga hea suhtleja ja kiire mõtleja. Vanaisalt on ta vist näitlejapisiku saanud, mistõttu on temaga alati väga lõbus. Olen õnnelik, et mulle selline mõnus kamraad on antud.

See, et Jaak on tipus, pole meie suhet karvavõrdki muutnud. Ega see polegi oluline, kuhu ta välja jõuab, peaasi, et ta ise rahul on. Ta teeb oma tööd väga hästi ja võib sellele kohale kauaks ajaks jääda. Ma ei arva, et Saku mingi eriline ettevõte on, lihtsalt veidi suurema avaliku tähelepanu all, muidu nagu iga teinegi firma. Ega selliseid juhte nagu Jaak Uus pole väikeses Eestis jalaga segada, küll ta koha leiab kui vaja.