ÄP fototoimetus • 28. september 2005 kell 22:00

Võrdselt rikas olla ei saa, saab olla võrdselt vaene

Kas Eesti on ohtlikult kihistunud? Keskerakonna esimees ning majandus- ning kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar arvab, et on. Seevastu peaminister Andrus Ansip, esinedes konverentsil Äriplaan 2006, leidis, et kihistumisega hirmutamine on liialdatud, mööndes, et me ületame mõnevõrra Põhjamaade kihistumist.

Äripäeva arvates tuleb emotsionaalsete väidete asemel jääda ennekõike statistika juurde: ÜRO raporti pingereas paigutub Eesti 61. kohaga 127st vaadeldud riigist esimesse ? vähem kihistunud ? poolde.

Kõigepealt defineerigem, nagu ütles üks antiikfilosoof. Kihistumist ehk inimeste sissetulekute jaotumist iseloomustab nn Gini koefitsient. Selle väärtus on nulli ja saja vahel: mida suurem koefitsient, seda rohkem on ühiskond kihistunud, ja vastupidi. Koefitsient null tähendab täielikku võrdsust, sada ? kogu ühiskonna sissetulek on ühe inimese, ütleme, orjapidaja käes.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammi raport 2004. aasta kohta annab Eesti Gini koefitsiendiks 37,2. Arenenud riikidest on meile lähedal Itaalia, Suurbritannia ja Iirimaa. Põhjamaad edestavad 25?27 punktiga, nagu arvata oligi, Eestit. Seevastu rikkuse, edu ja heaolu etalon USA on 40,8 punktiga rohkem kihistunud kui Eesti.

Huvitaval kombel on ÜRO pingereas kõige vähem kihistunud riik meie hõimumaa Ungari, 24,4 punkti.

Numbrid numbriteks, aga osa peresid saadab lapse ka külmapüha ajal kooli, tasuta koolieine pärast, teine osa peresid murrab pead, kuhu küll paigutada Hansapanga aktsiate müügist teenitud sajad miljonid kroonid. Õige on väide, et kihistumine on kuritegevuse kasvulava. Ent võib küsida ka nii: kas vaesed oleksid vähem vaesed, kui rikkaid Hansapanga aktsionäre poleks olnud. Vaevalt.

Pigem vastupidi: järgmisel aastal lasub Hansapanga aktsionäridel tulumaksu maksmise kohustus, mille arvel saab täiendust riigieelarve, kust maksta rohkem sotsiaaltoetusi. Ühiskond on seda rikkam, mida rohkem rikkaid inimesi ta endasse koondab.

Majandusteadlane Aksel Kirch kirjutas 06.02.2004 Sirbis: ?Kui kõigi elanikegruppide tulud riigis kasvaksid võrdselt näiteks kolm korda, siis jääks Gini koefitsiendi väärtus ikka samaks. Ometi on kolm korda suuremate sissetulekutega riigis elanike õiglusetaju ja suhtumine majanduslikku kihistumisse ilmselt tolerantsem.

USA on kurikuulus oma suurte tuluerinevuste ja tohutu vaeste armee poolest, kuid ometi on enamik vaeseid seal autoomanikud ning vilistavad sellise probleemi peale nagu kihistumine?.

Eesti on sammunud just seda teed, kui arvestada, et näiteks keskmine palk on krooni ajal kasvanud umbes 12 korda.

Nõukogude aja deklaratiivsest võrdsusest (ja nomenklatuuri kuulunud ?veelgi võrdsematest?) oleme saanud tunduvalt rikkama, ent normaalsel määral kihistunud ühiskonna.

Tõsi, ka hinnad on siseturul tõusnud ? ent võrrelgem ennast endiste liiduvabariikidega praegu: pole vist põhjust häbeneda.

Kui kihistumine tekib ausal teel teenitud varandusega, siis probleemi pole. Samuti pole mõtet viriseda neil, kes ei viitsi tööd teha.

Autor: ÄP

Hetkel kuum