Dvigateli sõjatööstuse asemele tuleb innovatsioonilinnak

Artikkel

- Uudised
- Sirje Niitra
- 29. september 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dvigateli sõjatööstuse asemele tuleb innovatsioonilinnak
Kümneks aastaks mõeldud projekti maksumuseks on arvestatud 6?8 miljardit krooni.
Ülemiste City juhatuse esimehe Gunnar Kobina sõnul on tegu Eestis uudse ideega. Tallinna Tehnikaülikooli ümber koondunud tehnopark kujutab tema sõnul endast akadeemilist ja teaduslikku keskkonda, Ülemiste City tuleb aga rohkem praktilise kallakuga. ?Meie asi on luua keskkond, mis toetaks teadmistepõhist äritegevust, aga ideed peavad tulema siin tegutsevatelt firmadelt endilt,? selgitas ta. Huvilistest tema sõnul puudust ei tule ? näiteks IT- ja meediaettevõtted.
Piirkonna eeliseks on kesklinna ning strateegiliste punktide lähedus ? lähedal asuvad nii Tallinna lennujaam, Ülemiste raudteejaam kui ka hotell ja kaubanduskeskus. Kobin pidas oluliseks ka tasuta parkimise võimalust ja kesklinnaga võrreldes poole väiksemaid rendihindu.
33 hektari suurusel maa-alal laiuv Ülemiste City jaguneb kaheks suureks plokiks ? innovaatiliseks ärikvartaliks ja kõrgtehnoloogiliseks tootmiskvartaliks.
Innovatsioonilinnakusse tuleb 300 000 ruutmeetrit bürooruume ning kõrgtehnoloogiliste tootmispindade rajamiseks on mõeldud 20 hektarit maad. Bürood on plaanis ehitada kergelt ümberpaigutatavate moodulseintega, tootmishooned tehakse vastavalt tellija soovile.
Mainori presidendi Ülo Pärnitsa sõnul on oluline tervikliku keskkonna teke.
Nimelt ehitatakse piirkonnas välja täielik infrastruktuur: söögikohad, spordikompleks, pank, postkontor ja autopesula, mõeldud on ka lastehoiu peale, korda tehakse linnaku keskmes asuv park. ?Eesmärk on, et siin töötavatel inimestel on kõik käe-jala juures ja nad ei pea linna peale üht või teist teenust otsima minema,? lausus Pärnits.
Pärnits ütles, et kaalub kogu Mainori Ülemiste Citysse toomist. Mainori kõrgkool sobib tema hinnangul ülihästi vanasse Dvigateli peahoonesse, mis on kavas restaureerida.
Pärnitsa sõnul said muutused teoks tänu sellele, et nad ostsid kuus kaasaktsionäri Dvigatelist välja ning nüüd kuulub neile firmast 87%.
Innovatsioonilinnaku idee kiitis heaks ka IT-visionäär Linnar Viik, kes ütles, et kui Eesti IT arengut arutatakse mitmesugustel foorumitel, astub Ülemiste City konkreetseid samme ala edendamiseks.
Praegu käivad endise Dvigateli tehase territooriumil lammutustööd ning peagi alustatakse uue Ülemiste City infrastruktuuri väljaehitamist. Merkoga on sõlmitud 20 miljoni krooni suurune leping siseteede ehitamiseks. Kuna territooriumi kaks maja on muinsuskaitse all, töötab AS Restor välja nende restaureerimisprojekte.
Ülemiste City põhiomanik on Mainor AS. Koostöös Suurbritannia arhitektuuribürooga Chapman Taylor uuendatakse piirkonna planeeringut. Projekti on kutsutud nõustama innovatsioonilinnakute loomise kogemusega konsultatsioonibüroo DTZ Consulting.
Praegu töötab Dvigateli alal 180 firmat ligi 2000 töötajaga. Rasketööstust aga peatselt seal enam näha ei saa.
Hetkel kuum