Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenukontor kasvas pangaks
Seni on BIG väljalaenatavat raha kogunud võlakirjade müügist ja teenitud intressidelt. BIGi juhatuse esimees Targo Raus ütles eilsel pressikonverentsil, et nüüd on neil lihtsalt lihtsam raha koguda.
Oma põhitegevusest, 5000?300 000krooniste laenude peamiselt eraisikutele andmisest BIG ei loobu. Samuti ei kavatse nad teiste pankade mängumaale trügida.
?Jätkame omas segmendis, me ei plaani universaalpangaks muutuda,? kinnitas Raus. ?Enam kui kümne aasta pikkune tegevus näitab, et see tee on õige ja hea. Me ei hakka universaalpankadele konkurentsi pakkuma.? Ka krediit- ja nn ego-kaarte ei kavatse BIG välja andma hakata.
Parvel Pruunsild, üks kahest BIGi omanikust, ütles eilsel pressikonverentsil pärast pikemat sularaha-teemalist vestlust, et hoiuste kogumine on nende jaoks siiski kõrvaltegevus. ?See on sügavalt sekundaarne tegevus,? märkis Pruunsild. ?Põhitegevus on ikkagi finantseerimine.?
Kuid kui täna on BIGi võlakirjadega turult kokku kogunud 188 miljonit krooni, siis aasta pärast peaks see summa Rausi sõnul kasvama 500?600 miljoni kroonini.
Pangaturul on aga oodata hoiuseintresside sõda. BIGi pank hakkab Rausi sõnul konkurentsivõimelist hoiuseintressi pakkuma. Kui konkurentsivõimelist, seda Raus veel täpselt öelda ei tahtnud. ?Piisavalt,? kostis Raus. Samuti ei saanud eile veel päris selgeks, et kas hoiustamisele kehtestatakse ka alampiirid, kuid Raus nentis siiski, et viie krooni kaupa nad raha vastu võtma hakata ei taha.
Ka kontorite arvu suurenemise kohta lausus Raus, et mingil määral kindlasti.
Halbu laene on BIGil keskmiselt 3?4 protsenti laenuportfellist. ?Need on need, kus tuleb laenu tagasisaamisel sekkuda,? selgitas Raus.
Kuid laenubuumi Eestis BIGi panga esindajate sõnul siiski veel ei ole: ?Lõhki laenavad end ikka need, kes miljoni asemel poolteist laenavad,? ütles Pruunsild. ?Eks inimestele tuleb seda ikka aeg-ajalt meelde tuletada jah,? lisas Raus.
Börsile mineku plaane BIG hetkel aga ei pea. ?Otsest vajadust ei ole,? kinnitas Pruunsild. ?Aga aastad mööduvad, eks siis vaatame.?
Aastast 1993 kuulub BIG võrdsete osalustena kahele eestlasele: teise poole omanik on Vahur Voll. Olukorras, kus mõlemal omanikul on ühepalju sõnaõigust, peab lootma headele inimsuhetele. ?Jah, me saame hästi läbi,? ütles Pruunsild. ?See (võrdsed osalused ? toim.) lausa sunnib hästi läbi saama.?