Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenukontor kasvas pangaks

    Seni on BIG väljalaenatavat raha kogunud võlakirjade müügist ja teenitud intressidelt. BIGi juhatuse esimees Targo Raus ütles eilsel pressikonverentsil, et nüüd on neil lihtsalt lihtsam raha koguda.
    Oma põhitegevusest, 5000?300 000krooniste laenude peamiselt eraisikutele andmisest BIG ei loobu. Samuti ei kavatse nad teiste pankade mängumaale trügida.
    ?Jätkame omas segmendis, me ei plaani universaalpangaks muutuda,? kinnitas Raus. ?Enam kui kümne aasta pikkune tegevus näitab, et see tee on õige ja hea. Me ei hakka universaalpankadele konkurentsi pakkuma.? Ka krediit- ja nn ego-kaarte ei kavatse BIG välja andma hakata.
    Parvel Pruunsild, üks kahest BIGi omanikust, ütles eilsel pressikonverentsil pärast pikemat sularaha-teemalist vestlust, et hoiuste kogumine on nende jaoks siiski kõrvaltegevus. ?See on sügavalt sekundaarne tegevus,? märkis Pruunsild. ?Põhitegevus on ikkagi finantseerimine.?
    Kuid kui täna on BIGi võlakirjadega turult kokku kogunud 188 miljonit krooni, siis aasta pärast peaks see summa Rausi sõnul kasvama 500?600 miljoni kroonini.
    Pangaturul on aga oodata hoiuseintresside sõda. BIGi pank hakkab Rausi sõnul konkurentsivõimelist hoiuseintressi pakkuma. Kui konkurentsivõimelist, seda Raus veel täpselt öelda ei tahtnud. ?Piisavalt,? kostis Raus. Samuti ei saanud eile veel päris selgeks, et kas hoiustamisele kehtestatakse ka alampiirid, kuid Raus nentis siiski, et viie krooni kaupa nad raha vastu võtma hakata ei taha.
    Ka kontorite arvu suurenemise kohta lausus Raus, et mingil määral kindlasti.
    Halbu laene on BIGil keskmiselt 3?4 protsenti laenuportfellist. ?Need on need, kus tuleb laenu tagasisaamisel sekkuda,? selgitas Raus.
    Kuid laenubuumi Eestis BIGi panga esindajate sõnul siiski veel ei ole: ?Lõhki laenavad end ikka need, kes miljoni asemel poolteist laenavad,? ütles Pruunsild. ?Eks inimestele tuleb seda ikka aeg-ajalt meelde tuletada jah,? lisas Raus.
    Börsile mineku plaane BIG hetkel aga ei pea. ?Otsest vajadust ei ole,? kinnitas Pruunsild. ?Aga aastad mööduvad, eks siis vaatame.?
    Aastast 1993 kuulub BIG võrdsete osalustena kahele eestlasele: teise poole omanik on Vahur Voll. Olukorras, kus mõlemal omanikul on ühepalju sõnaõigust, peab lootma headele inimsuhetele. ?Jah, me saame hästi läbi,? ütles Pruunsild. ?See (võrdsed osalused ? toim.) lausa sunnib hästi läbi saama.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Balti aktsiaturud võtsid pangaaktsiate mõjul kolmapäeval suuna allapoole
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.