Sünge paiga hele pärl

Vihmane-tuuline-mägine ?otimaa on kohati kaunikesti sünge paik. Üks helgemaid kohti on kahtlemata ?otimaa idarannikul Fife?i maakonnas asuv St Andrews. Linnake, mis on tuhandete golfituristide lemmikpaik, aga ühtlasi ka kodu ?otimaa vanimale ja legendaarseimale ülikoolile.

Üliõpilased ning teadlased kogu maailmast ? kokku rohkem kui 80st erinevast riigist ? puutuvad siinses maalilises keskaegses õhustikus kokku moodsaima teadusega. St Andrewsi ülikoolil pole rangelt võttes oma campus?t, kuid linn on niivõrd väike (vaid 16 000 elanikku), et tegelikult võib seda tervenisti ülikoolilinnakuks pidada.

Jevgenia Viktorova sattus St Andrewsisse õppima Briti Nõukogu Cheveningi stipendiumiga 2002. aastal. Alustanud Tartu Ülikooli politoloogiaosakonnas magistriõpinguid, sai talle varsti selgeks, et Eestis on raske kirjutada magistritööd teda huvitanud terrorismiteemal. ?Meil polnud seda lihtsalt uuritud, seetõttu polnud ka koolkonda, kirjandust ega kedagi, kes oleks osanud õieti tööd juhendada,? räägib Jevgenia. Nii sattuski Jevgenia St Andrewsisse, kus terrorismi ja poliitilise vägivalla uurimisega tegeleb terve uurimiskeskus.

Jevgeniat ja tuhandeid teisi tudengeid inspireerival St Andrewsil on huvitav sünnilugu. Nimelt ilmutanud ingel end 4. sajandil Konstantinoopolis elanud kreeka ülikule St Rule?ile ja palunud tal viia linna maetud apostel Andrease säilmed ära sõjategevusest räsitud Konstantinoopolist. Täpsemalt käskinud ingel kreeklasel need viia ?maailma lõppu?. St Rule võtnudki tee jalge alla ning rännanud edasi, kuni ühel päeval ?otimaa idarannikul Muckrosi kalurikülakeses tormivarju jäänud. Sinna otsustanud kreeklane ka kanda kinnitada. Nii sai koht endale nime. St Andrewsist sai ?otimaa kaitsepühak. Järgnevatel aastasadadel oli linnake tuhandete palverändurite sihtpunktiks. Linn kasvas ja kaubandus õitses. Siinsed ehitised olid ?otimaal keskaja kaunimad ja võimsamad, 13. sajandil kerkinud kindluse varemed on linnasüdames siiani säilinud.

1410. aastaks oli vaimuelu linnas sedavõrd rikastunud, et mitmed tolleaegsed kuulsad usutegelased otsustasid St Andrewsis hakata loenguid pidama. Alustati muidugi usuõpetusega, kuid koolitust pakuti ka loogikas, filosoofias, kanoonilises ja ilmalikus õigusteaduses. Huvitatud õpilasi jätkus rohkelt ? nimelt asus ?otimaa vaimulikkond tolleaegses katoliku kirikutülis Avignoni paavsti, ehk nn antipaavsti poolele. Seetõttu sulgesid ?oti üliõpilastele oma uksed mitmed suured Euroopa ülikoolid. 1411. aastal andis piiskop Henry Wardlaw ametliku loa St Andrewsi ülikooli rajamiseks. Piiskop omakorda taotles luba antipaavst Benedict XIII-lt. 1413. aastal ta selle loa ka sai, kuigi kuningliku hartaga sai see kinnitatud alles 120 aastat hiljem, kuningas James I valitsusajal. Ülikooli vapp kannab aga siiani poolkuukujutist ? Pedro de Luna ehk antipaavst Benedict XIII ametimärki.

Tol ajal oli koolil kolm kolled?it ? St Salvatori, St Leonardi ja St Mary. Ülikooli kabel St Salvatori kirik seisab ikka veel St Andrewsis, kuigi seda on aastasadade jooksul põhjalikult renoveeritud. Väidetavalt on kirikuseinas ühe kivi sisse jäädvustunud Patrick Hamiltoni, ?oti reformatsiooni esimese ohvri nägu ? Hamilton põletati elusalt kiriku uste ees 1528. aastal. Tema surmapaigal on sillutises selgelt loetavad tema nimetähed ning siiani ei taha üliõpilased enne eksamit halva õnne kartuses sellest paigast üle kõndida. Kummalisel kombel jäid ülikoolihooned reformatsioonist puutumata, kuigi peaaegu kõik St Andrewsi kirikud tehti maatasa. Teaduselu St Andrewsis vajus soiku ja hakkas taastuma alles 1574. aastal alustatud reformidega, mis jätkusid ka 17. sajandil. 1897. aastal liideti ülikooliga Dundee? kolled?.

St Andrewsi ülikool on ajaloost läbi imbunud. Siiani võivad külastajad St Mary siseõues imetleda puud, mille olevat istutanud ?otimaa kuninganna Mary. 1645/46. aastakäigul kogunes siin Edinburghist katku eest pakku läinud ?oti parlament. 1862. aastal oli just St Andrews selleks paigaks kogu Suurbritannias, kuhu esmakordselt võeti vastu naissoost üliõpilane. Kuulsate vilistlaste seas on näiteks rõugevaktsiini leiutanud Edward Jenner, feministlik kirjanik Fay Weldon ja ?oti Rahvuspartei juht Alex Salmond, kuid viimase aja kuulsaim vilistlane on kindlasti sel kevadel geograafiaõpingud lõpetanud Prints William. Ülikooli nimekiri saab uhkeldada ka nelja Nobeli preemia laureaadiga ? kolm keemia ja üks meditsiini vallas.

Jevgenia ise printsi kohanud ei ole. Juba esimesest kursusest peale oli õppida nii palju, et kohati kippus hing suurest koormusest kinni jääma. ?Hästi palju oli lugemist ja kirjutamist, vähem loenguid,? ütleb Jevgenia ?oti õppemetoodikat Tartu omaga võrreldes. Kuigi see oli harjumatu ja keeruline, andis selline intensiivne töö Jevgenia arvates väga häid tulemusi. Iganädalased tähtajad, milleks tuli valmis kirjutada essee, artikkel või ettekanne, nõudsid algul 3?4 nädalat ettevalmistust. ?Hiljem aga õppisin kiiremini oma mõtteid korrastama ja sõnastama.?

Nagu teisteski ?oti ülikoolides kombeks, valitakse ka St Andrewsis rektoriametisse keegi prominentne isik ? kuigi tema roll on rohkem sümboolne. St Andrewsi ülikooli rektorite seas on olnud näiteks filosoof John Stuart Mill, maadeuurija Fridtjof Nansen, raadio leiutanud Guglielmo Marconi, kirjanik Rudyard Kipling ja mitmeid teisi tuntud inimesi. Samuti on St Andrewsil kenake audoktorite nimekiri, kus seisavad muuhulgas Benjamin Franklini, golfistaar Bobby Jonesi ja laulja Bob Dylani nimed. Ameeriklastel on ülikooliga eriline suhe ? 2005. õppeaastal olid pooled üliõpilastest USA kodanikud.

St Andrews on jagatud kahekümneks erinevaks akadeemiliseks kooliks, kus õpetatakse kõike usuteadusest muusika ja näitekunstini. Kuna üliõpilaste kontsentratsioon väikses linnakeses on nii kõrge, on see ka üks äärmiselt vaimne koht, kus alatasa elu keeb. Ülikooli juures on kõikvõimalikke klubisid ja huviringe. Jevgenia ise kuulus nn jalutamisklubisse, millega koos võeti ette päevaseid matku ?oti mägismaale, aga ka pikemaid väljasõite läänerannikule või saartele. Samuti käis Jevgenia ratsutamas ja sulgpalli mängimas.

?Väga inimlik suhtumine on seal üliõpilastesse,? võtab Jevgenia jutu kokku. Tema loodab ka pärast doktoriõpinguid St Andrewsiga mingil moel seotuks jääda, kuigi Eesti teaduse arengut tahaks samuti toetada.

Ülikooli tulipunane pidurüü on St Andrewsi tudengite tunnusmärgiks juba 1600ndatest peale. 1838. aastal palusid igavesest tuulest ja vihmast küllastunud tudengid, et rüüd võiks külmadel päevadel kanda ka mantlina ? see seletab, miks seda tänapäevalgi valmistatakse paksust punasest riidest. Üks kuulsamaid ülikooli traditsioone on ka Rosinanädal. St Andrewsis on nimelt tavapärane, et kolmanda-neljanda aasta üliõpilased loovad niinimetatud akadeemilise perekonna, kuhu nad ?lapsendavad? esimese aasta tudengeid. See toimub sügissemestri ehk Martinmase esimestel nädalatel. Oktoobri lõpus või novembri algul toimuval Rosinanädalal tulevad akadeemilised ?lapsed? oma ?vanematele? külla ning toovad kingituseks veinipudeli. Ammustel aegadel toodi pudeli asemel aga üks nael (umbes pool kilo) rosinaid, sestpeale on nädalale ka vastav nimi külge jäänud.

Fotod Aet Süvari

Autor: Aet Süvari