Terrass ? suvise aiaelu keskus

Lähedus loodusega on see, mida lühikese suve jooksul kõige enam vajame. Uutele majadele on sageli juba arhitekt terrassi planeerinud. Vanema maja puhul tuleb mõelda, milline terrass sinna sobib, kuhu täpselt ning mis materjale selleks kasutada. Liiga väikest terrassi pole mõtet teha, nelja inimese jaoks tuleks pinda arvestada vähemalt 3×3 meetrit.

Terrassi kaasaegses kontekstis tuleb käsitleda kui siseruumi pikendust õues. Kes soovib, toob õue töölaua; kohvi ja kooki pakutakse külalistele õues niikuinii. Hea, kui terrassil on võimalik istuda nii varjus kui ka päikese käes. On ju selliseid aastaaegu, kus just päikese käes istumine on eriti nauditav. Kerge katus varjutab päikest ja peab kinni vihmasabina. Traditsioonilise taimedest lehtlakatuse kõrval on palju hakatud kasutama läbipaistvat profileeritud plasti. Katus ei tohiks olla liiga massiivne ega varjata aiavaateid.

Põrand peab terrassil olema, kõik muu võib olla. Terrassi võib rajada valmisdetailidest otse maapinnale, valada vundamendile, toetada taladele või tugipostidele. Populaarseim materjal meie aedades on puit. Puidu plussid: soe ja jalal mõnus astuda; miinused: märjana võib muutuda libedaks. Selle vältimiseks saab puidupinda karestada. Et materjal väljas vastu peaks, tuleb kogu puitmaterjali immutada enne kohalepanekut mõned korrad puidukaitsevahendiga. Laudise võib katta ka puiduõliga, aeg-ajalt üle õlitades püsib pind kauem värske ilmega.

Kivi plussid: peab kaua vastu; miinused: külm ja kõva. Sobivad nii paas, põllukivi, kiltkivi kui ka tehiskivi. Sile betoon on suhteliselt igav pind, kuid saada on ka näiteks pressitud mustriga kiviplaate. Kividest terrassipõranda ladumine käib nii nagu aiateede tegemine.

Keraamiline plaat: email- või klinkerplaat. Emailplaatide valimisel tuleb kindlasti küsida, kas plaat kannatab külmakraade. Klinker on mõnevõrra tugevam materjal. Mis tahes kvaliteediga plaat puruneb või tuleb lahti, kui vuukidesse satub vesi ? seetõttu valige spetsiaalselt välistingimustesse mõeldud paigaldussegu. Huvitav tulemus tekib erinevaid kive või isegi erinevaid materjale koos kasutades.

Mööbel olgu materjalist, mis sulab ühte aiaga. Istmete vormi võiks valida nii, et see täpselt kõige muuga liituks: näiteks täisnurkne iste täisnurksele plaanile, kõverjooneline iste kõverjoonelisse kujundusse jne. See nõuab võib-olla eritellimusel mööblit ja võib olla kallim kui poest kättesaadav, kuid tulemus on hiljem seda nauditavam. Odav ja stiilitu plastmass on out, asemele on tulnud naturaalne puit-, korv- ja metallmööbel. Kaunilt disainitud laud-pink aitab täiustada ka visuaalset sidet interjööri ja eksterjööri vahel, kui see sarnaneb värvilt ja stiililt tubade mööbliga.

Parim on istepingid paigutada nii, et selja taha jääb maja sein või massiivsed taimed. Vahel võib inimene tunda lausa füüsilist valu, kui ta on pööratud seljaga avatud ruumi poole. Vaated terrassilt välja kujundage nii, et oleks ilus vaadata ning et miski inetu silma ei riivaks.

Oma aia terrassi idee on ennekõige teenida teid ennast ja teie perekonda. Visuaalsest ja esteetilisest seisukohast lähtuvalt peaks istumiskoht terrassil olema mõtestatud ? see tähendab, et tahame näha ilusat vaadet, millest õnneks Eestimaal veel puudust ei ole. Samal ajal on vaja ka teatud annuses privaatsust, mida on kõige lihtsam luua postide ja võrestike toel kasvavate ronitaimede ning potipuude abil. Taimed loovad enda ümber hea atmosfääri, sama kehtib väikese veesilma kohta terrassi läheduses.

Veekogu, lillepottide grupi jm üksikelemendi illumineerimiseks lisage terrassile mõni kohtvalgusti; romantikaaustajad soetavad endale kindlasti mõned õlilambid ja õueküünlad, et pimedus kohe tuppa ei peletaks. Populaarseks on muutunud postikujulised küttekehad, mis mõeldud spetsiaalselt terrassile paigaldamiseks ? see andekas väljamõeldis lubab veelgi pikemat õuesviibimist.Mõnusa õhkkonna loomisele aitavad kaasa istepadjad, päikesevarjud ja villased pleedid jahedateks õhtuteks.

Kui traditsioonilist aiandust pole võimalust või viitsimist viljeleda, võib proovida hoopis konteineraiandust. Potis võib kasvatada peaaegu igat tüüpi taimi ? maitsetaimi, ilutaimi, isegi väikesi puid ja köögivilju. Peaasi, et potis on nende juurtele piisavalt ruumi ning mullas jätkub toitaineid ja niiskust. Ka konteinerid võivad olla väga erineva kuju ja materjaliga: terrakota, puit, metall, kivi on naturaalsed ja kõikjale sobivad. Üldreeglina ei tohiks taim olla potist rohkem kui kaks korda kõrgem.

Kui meelepärased nõud valitud, on järg taimede käes. Valige kas ainult ühesugused või eri liigid rühmadena, viimasel juhul omavad tähtsust ka tekstuuri, värvuse ja kõrguse kokkusobivus, samuti sarnased kasvunõuded. Kõige lopsakamad tunduvad anumad, kus on koos rippuvad ja püstised ning eri aegadel õitsevad taimed. Valides ühe läbivama tooni, tekib ühtlasem tulemus. Püsililledele võib erksuse lisamiseks istutada juurde sobivaid suvelilli, kevadiseks õiteiluks sibullilli jne.

Vali sobiv konteiner, kata põhi kiviklibuga, täida anum viljaka ja vett läbilaskva mullaga. Istuta sisse taimed, peale võib riputada puukooremult?i. Hoolduses on esmatähtis kastmine ? seda tuleb teha võimalikult tihti, suvel lausa kaks korda päevas hommikul ja õhtul, et vältida läbikuivamist. Samas ei tohiks ka taimi üle kasta. Mugavamaks hooldamiseks saab konteinerisse paigaldada kastmissüsteemi. Eemaldada tuleb ka närtsinud õied ja kolletunud lehed ? ja ongi kogu hooldus. Et kitsas konteineris toitained ruttu ära tarbitakse, on kasulik taimi ka väetada, juhiseid selleks leiab aianduspoodidest. Igal aastal tuleb potitaimede pealmine mullakiht välja vahetada, et parandada kasvutingimusi.

Autor: Kadi Vatsar