Teet Reier • 3. oktoober 2005 kell 22:00

Bell-Boatsis valmistatud plastikkaatrid seilavad edukalt mitmetel meredel

Miks siis just kaatrid ja Paldiski, küsin Bell-Boatsi juhatuse esimehelt Sulev Paakspuult. Selgub, et enne oma äriga alustamist on Paakspuul aastatepikkune kogemus Soome paaditootja Bella-Veneet OY toodangu turustamisega Eestis.

?Seoses Soome firma toodangu müügieduga oli tarvis saada juurde tootmispinda,? selgitab Paakspuu. ?Võtsin sellest mõttest kinni ja otsustasime osa tootmisest Eestisse üle tuua. Kõigepealt oli vaja aga tootmise alustamiseks sobiv koht ja hooned leida.?

Paakspuu sõnul käisid nad vaatamas mitmeid Harjumaa tühjalt seisvaid kuivateid ja teisi tootmishooneid aga kõikjal küsiti sellist hinda nagu oleks tegu Tallinna kesklinnaga. Kui oldi juba lootust kaotamas leiti Paldiskit praegused ruumid. ?Linnavalitsuse suhtumise kohta meie tehase käivitamisse võib ainult kiidusõnu öelda,? lausub Paakspuu. ?Saame aru, et neil on isegi raskusi linna upitamisel paremuse poole ja rahalisi vahendeid napib, aga moraalne tugi omavalitsuse poolt meie ettevõtmistele on pidevalt olnud.?

?Kokku on tootmise käivitamisse ja vahenditesse investeeritud nii 17?18 miljonit krooni, sellest umbes kümnendik pangalaenuna,? arvutab Paakspuu. ?Tegelikult on alustavale ettevõttele suure laenusumma saamine suhteliselt keerukas, meil õnneks polnud vajaminev laenusumma väga suur ja peagi on seegi tagasi makstud.?

Samuti kiidab Paakspuu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolset abi, mida saadi pool miljonit krooni kommunikatsioonitrasside rajamiseks ja 200 000 krooni koolituseks. ?Selleks, et kaatrivalmistajate tihedas konkurentsis püsida, on tarvilik pidevalt oskusi täiendada, pealegi polnud ju alustades vastava ala oskustöölisi kusagilt leida,? lisab ta. Konkurents turul on aga tihe, juba ainuüksi Eestis on paarkümmend kaatritootjate edasimüüjat.

Suurem osa Bell-Boatsi toodangust suundubki Paakspuu sõnul Soome, sealt edasi aga Bella Venet OY vahendusel laiali üle maailma.

Bell-Boatsi tootmishooned on kunagised Vene sõjaväe kasarmud, sealsamas kasarmute kõrval laiutab endisaegne allveelaevnike õppekeskuse massiivne hoone. Paakspuu sõnul on käsil tootmise laiendamine. ?Tööd katkestamata viime tasapisi osa toiminguid teise hoonesse,? lisab ta.

Praegu on tootmises neli Soomes kuju ja vormi saanud kaatrimudelit, millest Paakspuu sõnul on ostjate lemmikuks paarsada tuhat krooni maksev Bella 561 HT. Siinkohal tasuks selgitada, et tegu ei ole sarnase nimega Pella sõudepaatidega, millega viimastel aastatel merel mitmeid õnnetusi on juhtunud.

?Nendel kordadel oli tegu Venemaal valmistatud Pella sõudepaatidega, mis mõeldud ikkagi eelkõige siseveekogude tarbeks ja eriti lainet ei kannata,? selgitab Paakspuu. ?Meil on tootmises näiteks merekindel sõudepaat Pakri, mille lahendus on kohapeal välja töötatud. Paat on topeltseintega ja ümber minnes ei upu.?

Kui nõudlust sõudepaatide järele Eestis on, siis kaatreid veel massiliselt ei osteta. ?Aga kui nüüd aastaid võrrelda, siis peab märkima, et kui aastal 2003 müüsime Eestis vaid kolm paati, siis tänavu on see number juba 23,? räägib Paakspuu. Ning arvab et kohapealne müük suureneb tulevikus veelgi. ?Tegu on kaatritega, mille saab kätte keskmise sõiduauto hinnaga, pealegi saab osta ka liisinguga.? Ning nendib, et ega suured ja megakallid kasutatud luksuskaatrid enam eriti kaubaks lähegi, pigem eelistatakse uut ja ökonoomset. Suured kaatrid vajavad suure mahuga jõuallikaid ja kes see ikka tahab paati, mis sõites keerise kütusepaaki tekitab.

Selliseid võib Paakspuu sõnul sõitmas näha näiteks Ukraina suurtel jõgedel. ?Et seal võimalusi tankimiseks pole, siis veetakse bensiinikanistrid kärudega jõekaldale ja tangitakse paati, osa bensiinist satub seejuures muidugi ka jõkke,? räägib ta. ?Samas leidus Ukrainas jõgede kallastel üllatavalt palju restorane ja kohvikuid, mille juures randuda, einestada või kohvi juua.?

Eestis selliseid kohti praktiliselt polegi, kus kaatriga vahepeal mõnusa puhkepausi teha võiks. Ka väikese sadama ehitamine on mereäärsete kruntide omanikel arvestades seadusi ja asjaajamisi Paakspuu arvates paras peavalu. See-eest on kaatrid väga populaarsed Soomes ja Rootsis. Ehk suurendab seda populaarsust ka arvukate väikesaarte olemasolu nende riikide rannikuvetes.

Samuti pole Skandinaavias tarvilik väikeste veesõidukite juhtimiseks omada vastavat luba. ?Veesõiduki load on lisaks Eestile vajalikud vaid Saksamaal ja Küprosel,? täpsustab Paakspuu. ?Selleks, et ohjata üha suurenevat mere- ja jõeliiklust, ostis Eesti Politsei meilt sel aastal ühe Bella 561 HT kaatri, mis alates suvest sõidutab Pärnu veepolitseid.

Pärnu veepolitsei käsutuses olev kaater Bella 561 HT on tänaseks oma esimese navigatsioonihooaja Pärnu jõel ja lahel lõpetanud. Tuleb öelda, et oleme kaatri tehniliste omaduste ja merekindlusega igati rahul.

Suvel oli kaater kasutuses praktilisest iga päev ja seda, et tehniliste probleemide tõttu oleks jäänud patrullil väljasõit pooleli, ei juhtunud kordagi.

Kaatri ostmisel vaatasime üle kümmekond pakkumist, käisime kõiki kaatreid ka ise vaatamas ja nende võimalustega tutvumas. Bella kaatri kasuks rääkis ka sobiv suurus.

Tuleb öelda ka seda, et juba ainuüksi veepolitsei kaatri kasutuselevõtt Pärnus on distsiplineerinud ka teisi vee peal liiklejaid, paadiomanikud on muretsenud oma sõidukitesse vajalikud päästevahendid ja juhilubade kursuste korraldajad ei kurda samuti osavõtjate puuduse üle.

Hetkel kuum