Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Türgi teadmatuses viimase minutini
Veel kaheteistkümnendal tunnil pidasid ELi välisministrid Luksemburgis kriisikõnelusi, et ümber veenda Austriat, kes ainsana 25 liikmesriigist keeldus kinnitamast Türgiga liitumiskõneluste alustamise raamkava.
Austria nõudis, et dokumendis oleks kohe sees alternatiivne võimalus, et 72 miljoni valdavalt islami usku elanikuga Türgi ei pruugi liitumiskõneluste lõppedes saada mitte ELi täisliikme, vaid eelisõigustega partneri staatuse. Türgi valitsus keeldus aga leppimast millegi vähema kui perspektiiviga saada ELi täisliikmeks.
?Oleme kõnelustega raskes seisus ja ma ei tea, millega see lõpeb,? tunnistas eesistujariigi Suurbritannia väliminister Jack Straw päeva hakul.
Päeva teisel poolel, kui juba pidanuks algama pidulik liitumiskõneluste alustamise tseremoonia, tekkis patiseisu lahenemise lootus. ELi riigid jõudsid omavahel kokkuleppele, kuid Türgi ei nõustunud uue sõnastusega. Tseremoonia algust lükati edasi.
Türgi on Euroopa Liidu liikmeks pürginud 1963. aastast saadik. 1999. aastal Helsingi tippkohtumisel anti Türgile lõpuks kandidaatriigi staatus ning läinud aasta detsembris, pärast kaks aastat intensiivseid reforme, nimetasid ELi liidrid 3. oktoobri 2005 Türgiga ametlike liitumiskõneluste alustamise kuupäevaks. Toona lubasid ELi valitsusjuhid Türgile täisliikme staatust, kuid Austria väitis, et Prantsusmaa ja Hollandi põhiseadusreferendumite järel on olukord muutunud.
Euroopa Liidu konstitutsiooni tagasilükkamise üks põhjusi oli valijate vastuseis Türgi vastuvõtmisele Euroopa Liitu. Septembris korraldatud uuringu järgi pooldas Türgi liikmeks saamist vaid 35% ELi elanikest ? seejuures Prantsusmaal vaid 11% ja Saksamaal 15%. ELi kodanike silmis on Türgi liiga erinev, liiga suur ja liiga vaene ? SKP elaniku kohta on täna kõigest neljandik ELi keskmisest. Kardetakse kultuurilisi erinevusi ja Türgi odava tööjõu tulva. Türgi vastuvõtmise pooldajate sõnul vajab aga EL nii strateegilist liitlast islamimaailmas kui ka Türgi noort ja haritud tööjõudu ning kasvavat turgu.
ELi ebalemine ja uute tõkete seadmine on mürgitanud ka türklaste eurooptimismi. Pühapäeval protestisid pealinnas Ankaras kümned tuhanded türklased rahvuslaste õhutusel Euroopa Liidu vastu ning Türgi liitumise vastu Euroopa Liiduga.
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan hoiatas aga, et EL, selle asemel, et saada globaalseks suurvõimuks, on kapseldumas kitsaks kristlikuks klubiks.