Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palkmajatootja jagab tudengeile kogemusi
Metsateaduste magister Andres Uus annab alates 2000. aastast Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) üliõpilastele vabaainena palkmajaehitust. Sellel õppeaastal hakkab ta palkmajadest rääkima ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppuritele. Õppejõutööd nimetab Uus eelkõige misjonäriametiks, põhitöökoht on Norrasse palkmaju importivas Hobbitonis.
EPMÜ metsakorralduse eriala lõpetanud Uusi sõnul sattus ta õppejõuks tänu sellele, et magistrantuuris olles oli vaja tegeleda ühtlasi pedagoogilise tööga. "Palkmajaehituse kursus oli esialgu ette nähtud vaid üheks semestriks pilootprojektina," räägib Uus. "Kuna aga tudengite huvi loengute vastu on endiselt suur, jätkan tänaseni." Loengutsükkel lõpeb praktikumiga, mille käigus on näiteks ehitatud palkidest bussipaviljon. "Kümned minu tudengid on hiljem endale ka sauna ehitanud," lisab Uus. Tema kinnitusel räägib ta üliõpilastele mitte puiduärist, vaid puidu kasutamisest ja puitehitistest, toetudes oma kogemustele ning raamatute tarkusele.
Kogemusi Uusil jagub. Koos kursusevenna ja sõbra Andrus Prangliga asutasid nad kohe pärast kõrgkooli lõpetamist 1997. aastal OÜ Hobbiton, mis plaanis hakata vahendama Norrasse palkmaju. "Käisime mööda firmasid kaupa otsimas ja nägime, et palkmajade kvaliteet jätab soovida," põhjendab Uus, miks nad otsustasid hakata palkmaju tootma. Esimesed palkmajad valmistasid kompanjonid ise ning käisid neid ise ka Norras üles panemas. Täna töötab firmas 50 inimest, neist 15 paneb palkmaju Norras kokku. Võrdsed osanikud on oma rollid jaganud nii, et Andres Uus vastutab Räpinas asuva tootmise eest ja Tallinnas elav Andrus Prangli tegeleb müügitööga.
Aastas toodab Hobbiton umbes 35 palkmaja, mis peaaegu kõik lähevad Norrasse. Tegu on kallite, kuni 200 ruutmeetri suuruste, keeruliste ja kvaliteetsete palkmajadega. "Meie majad on läbi ja lõhki käsitöö," tunneb Uus uhkust. Hobbitoni eelmise aasta käive oli 28,8 miljonit krooni ja kasum 1,1 miljonit krooni.
Et ennast vormis hoida, tegutseb Andres Uus hobi korras MTÜs Vanaajamaja, mis uurib vanu puitehitisi ning restaureerib neid. Samuti lööb Uus kaasa Tartu hansalodja projektis. Ja otse loomulikult on puidutöösse armunud Uus üles kõpitsenud vana palktare Tartumaal Kavastus, kuhu pere lähiajal sisse kolib.
EPMÜ metsatööstuse osakonna juhataja Peeter Muiste kinnitusel on Andres Uusi palkmajakursus üks populaarsemaid valikaineid, mis on kokku meelitanud üle saja huvilise. "Meil on ärimehed käinud üksikuid loenguid pidamas ka varem, kuid Andres Uus on ainus ettevõtja, kes on suutnud töö kõrvalt õpetada tudengeid juba mitu aastat," lausus Muiste.
Lääne-Virumaal käsitöönduslikult palkmaju tootva OÜ Tender Ehitus juhatuse liikme Kaldi Roosti hinnangul on Hobbiton suurim ja kaalukaim tegija oma sektoris. "Meid ei eralda mitte konkurents, vaid lähendab hoopis kogemuste vahetamine," lausub Roost. "Andres Uusile sobib õppejõutöö, ta on nõuandjaks olnud ka meile, kuigi Tender Ehitus on tegutsenud kauem kui Hobbiton."