Saladuse kaitseks võib kohtuistungi kinniseks kuulutada

Kuigi seaduse kohaselt on kohtupidamine ja ka kohtulahendid üldreeglina avalikud, pakub kehtiv õigus ka kohtusse jõudnud vaidluses võimalusi kohtusaalis toimuv ja avaldatav poolte ja kohtu teada jätta.

Et konfidentsiaalne informatsioon, delikaatsed andmed või tundlik äriinfo ka kohtu lahendada jõudnud vaidluse korral üksnes asjaosaliste teada jääksid, pakub tsiviilkohtumenetluse seadustiku N 8 võimaluse taotleda kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

Konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Laiemalt käsitletakse Eesti õiguses ärisaladusena informatsiooni ärisuhetest, ettevõtte allüksuste ja toodete valmistamise kuludest, omahinnast ja rentaablusest, toodangu omahinna kalkulatsioonidest ja hinnakujundamisest ning ettevõtte finantsstrateegiast ja -taktikast. Ärisaladus on seega eeskätt tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille väärtuse tingib selle teadaolek piiratud isikute ringile.

Et see, kas või mis ulatuses mingi informatsioon endast ärisaladust kujutab, on teada eeskätt pooltele, tuleb saladuse kaitsest huvitatud poolel esitada kohtule istungi kinniseks kuulutamise taotlus. Kohus võib kinniseks kuulutada ka vaid osa istungist.

Kinnisel kohtuistungil võivad viibida protsessiosalised, tunnistajad, eksperdid ja tõlgid.

Kohtu loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus. Ajakirjanikke ning muid uudishimulikke selliste istungite juurde ei lubata.

Jõustunud kohtuotsus ja -määrus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse internetis kohtu veebilehel.

Kohtulahendis ei avalikustata menetlusest osavõtva isiku isikukoodi, sünniaega ega elukohta ning eraelu kaitseks asendatakse ka isiku nimi initsiaalide või muude tähemärkidega.

Autor: Eneken Tikk