Valdade ühinemistoetusest saab lihtsalt omavalitsuste toetus

Kuigi lisaeelarve ei ole veel vastu võetud, on palve rahandusministeeriumile esitanud juba Kaarma ja Orissaare vald Saaremaalt ning Antsla vald Lõuna-Eestist.

"Eks nad on kuulnud, et lisaeelarvega selline raha planeeritakse," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Kalle Kukk. "Omavalitsused on aeg-ajalt ikka abi palunud, aga ma eeldan, et seekordsete kirjade taga on just kuuldused, et selline raha planeeritakse."

Samas ütles Kukk, et näiteks Orissaare vald palub raha spordihoone ehituse lõpetamiseks. "Jah, pigem ma arvan ka, et kui me anname raha finantsraskuste leevendamiseks, siis see raha ei saa olla sihtotstarbega, see on ikka toetus eelarvele tervikuna," vastas Kukk küsimusele sellise abipalve sobivusest. "Selles mõttes see 50 miljonit kindlasti ei ole unistuste täitumiseks."

Toetuse saamiseks tuleb raskustesse sattunud omavalitsusel esitada rahandusministeeriumile taotlus, mille põhjal otsustavad rahandus-, sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium raha eraldamise. Saneerimiskava tuleb vallal endal teha. "Aga ilmselt meie abiga, nii nagu me poolteist aastat tagasi Püssi linnaga tegime," selgitas Kukk. "Nii ütleb ka lisaeelarve tekst, et kindlasti ainult saneerimiskava alusel. Eks siis saneerimiskava põhjal selgub, kas on üldse saneerimist vaja või on mingid muud variandid."

Kardetavasti esitatakse taotlusi rohkem, kui on raha. "Kindlasti neid lootjaid on. Selliseid valdu, kes stabiilselt saadavad (abipalveid - toim.), on kümmekond. On ka neid valdu, kus oleks põhjendatud mingisugune riigipoolne toetus, mis ei pea muidugi olema rahaline toetus," ütles Kukk.