Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teadur: Eesti Aasia transiidiketti
?Kui Hiina kaupade voolu ette kujutada, siis jätkuks logistikasektoris tööd tervele Eesti rahvale,? lausus Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum eile pressikonverentsil.
Eesti Mereagentuuri arendusdirektor Teet Tammiste peab Kuuma ideed ebarealistlikuks. ?Ei ole sellel ideel jumet,? sõnas Tammiste. ?Valitsus teeb praegu kõik, et transiit Eestist üldse ära kaoks.?
Tammiste lisas veel, et raudteetranspordi hind tuleb võrreldes meritsi saatmise hinnaga liiga kõrge ning lisaks võidakse Venemaal kaup tee peal lihtsalt ära varastada. ?Täna on üks soodne raudtee Aasiast Soome, aga sellel on üks imehind,? ütles Tammiste. ?Soome valitsus on venelastega kokku leppinud ja keegi saab seal tohutult altkäemaksu.?
Reval Logistiku kommertsdirektor Toomas Vana on nõus Tammistega ? transiidi tulemine siia sõltub hinnast ja riikidevahelistest suhetest. Ta lisas, et transiidi tulemine Eestisse sõltub ka sellest, kuhu see kaup siit edasi peaks liikuma. ?Kui ta läheb Venemaale, siis Venemaa on suur ja lai,? sõnas Vana. ?Kui peeti silmas Piiteri regiooni, siis võib-olla. Kui kaugemale, siis on küsitav.?
Majanduse praegust üldolukorda tutvustades tõi Kuum välja, et ekspertide hinnangutes, mis on Eesti kõige olulisemad konkurentsieelised, domineeribki just paindlikkus. Teise olulise asjana mainitakse Eestit kui teaduse ja arendustegevuse riiki.
?Kui majandust spordiga võrrelda, siis kui mõned suurriigid pööravad tähelepanu jalgpallile või korvpallile, siis Eesti võiks valida näiteks allveeujumise,? ütles Kuum. ?Paindliku riigi mudel on, et hakkame mehed minema.?
Kuuma kinnitusel peaks järgmise kuue kuu jooksul jätkuma ekspordi kasv, kuigi väliskaubanduse bilansi defitsiidi vähenemist pole siiski oodata.