• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinkil hulk uusi aktsionäre

    Enne Ühispanga eksjuhi Ain Hanschmidti skandaali ilmsikstulekut ehk tänavu 19. juulil oli Tallinkil Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel 185 aktsionäri. Reedese seisuga oli Tallinki väikeaktsionäride hulk kasvanud 221ni. Tallinna börsi suurematest firmadest on aktsionäride arv kiiremini kasvanud vaid Baltikal.
    Äripäeva küsitletud väikeaktsionärid ei tee numbrit sellest, et hämaraid teid pidi on suure osaluse Tallinkis omandanud endine Ühispanga juht Ain Hanschmidt.
    Soetasin Tallinki aktsiad nüüd sügisel ja arvan, et oleks hea mõte Tallinki aktsiaid veel juurde märkida, kui nad börsile tuleksid.
    Aktsiat ma ise analüüsinud ei ole, seda soovitas portfelli võtta meie privaatpanganduse osakond.
    Pikas perspektiivis on Tallink seetõttu hea aktsia, et Tallinki kaubamärk on väga väärtuslik.
    Läänemere piirkonnas on Tallinkil kasvupotentsiaali küll piisavalt. Paari aasta pärast on selle ettevõtte väärtus hoopis teises kohas.
    Seoses Hanschmidti avaliku minekuga Tallinki suuromaniku Infortari juhiks muutus Tallinkis juhtimine läbipaistvamaks. Pigem oli ta varem läbipaistmatu.
    Kui Tallink tuleks börsile, märgiksin kindlasti aktsiaid.
    Endise Ühispanga juhi Ain Hanschmidti asumine Tallinki suuromaniku Infortari juhiks mind ei hirmuta. Millist hinda oleksin valmis Tallinki ühe aktsia eest maksma, ei oska öelda. Ma ei ole firma näitajaid analüüsinud, et täpset hinda kommenteerida.
    Ma ei oskagi hoobilt öelda, kas tasuks aktsiaid juurde osta. Olen aktsionär olnud alates 1998. aastast. Hanschmidti käitumine oli küll taunitav.
    Ma ei ole Tallinki aktsiat finantsseisukohalt tükk aega vaadanud.
    See nõuaks natuke arvutamist. Me räägime hetkel ju tuleviku tegemistest, mis võivad reaalsuseks saada, aga mis võivad ka katkeda. Otsustamishetk ei ole veel käes. Kui see aeg kätte jõuab, siis teen arvutusi ja otsustan, mis edasi saab.
    Ei tahaks sellega seoses midagi kommenteerida, kuna see on äärmiselt oraste peal võimalus, kas Tallink tuleb börsile või mitte. Ma ei ole aktiivne investor.
    Taivo Kivistik
    majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusala asekantsler, eraisikuna 220 000 Tallinki aktsia omanik, väärtus 19 mln krooni
    Mina enam Tallinki aktsiaid juurde ei märgiks. Mul ei ole hetkel sellist vaba raha.
    Ostsin Tallinki aktsiad kümne aasta eest, kui ise selles meeskonnas olin. Mulle teeb kahtlemata rõõmu, et hetkel Tallinki aktsia eest 85,5 krooni makstakse. Ühispanga endise juhi Hanschmidti siirdumine Infortari jätab mind ükskõikseks.
    Olen Tallinkis passiivne aktsionär juba 1997. aastast saadik ja ei oska hetkel seda teemat kommenteerida.
    Avatud investeerimisfondil SEB Kasvufond on Tallinki aktsiaid 8,5 miljoni krooni eest
    Ainsana Eesti avatud investeerimisfondidest on hetkel Tallinki aktsiaid SEB Kasvufondis ? 99 800 Tallinki aktsiat, mille väärtus kokku on 8,5 miljonit krooni.
    ?Kuivõrd valik siinsel börsil on niivõrd piiratud, siis loomulikult vaatame erilise huviga kõiki uusi tulijaid. Seda enam Tallinki, mille aktsiate likviidsus börsil noteerides saaks olema väga hea ning noteering Tallinnas ilmselt aitaks investorite fookuse Balti riikides Leedult Eestile tagasi tuua,? ütles SEB Ühispanga Fondide fondijuht Alo Kullamaa.
    Ka tema lisas, et huvi suurust on vara kommenteerida, sest tingimuste kohta ei ole midagi veel teada.
    Hansa Investeerimisfondide juht Alvar Roosimaa sõnas, et Tallinki aktsiate ostu on vara kommenteerida, sest seda ei ole veel arutatud, samuti pole ta näinud firma andmeid.
    ?Üldiselt on firma juhatus ettevõtte juures kõige olulisem tegur, aga Tallinki puhul, nagu öeldud, on analüüs veel tegemata,? ütles Roosimaa.
    Reedel tõstis Tallinki börsilemineku taas päevakorda Postimees. Ajaleht kirjutas, et Tallink on valinud avaliku aktsiamüügi korraldajateks Citigroupi kõrval Ühispanga ja Suprema. Firma võib lehe andmetel börsile jõuda veel sel aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).