Leedu libafirma püüab Eesti ettevõtetele olematut telefonikataloogi müüa

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 10. oktoober 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu libafirma püüab Eesti ettevõtetele olematut telefonikataloogi müüa
Äripäevani jõudnud dokumentide juures hakkab esimesena silma, et koos pisikese kataloogi tutvustusega on lisatud kirjale ka arve. ÄPni jõudnud arvel ilutseb number 17035, ka teistele firmadele saadetud arvetel seisab sama number. Lisatud ei ole näidiseid ega blanketti, kus oleks ettevõttel võimalik teha oma andmetes parandusi või need esmakordselt edastada. Üleüldse on näha kellegi soovi kiiresti ning muretult raha teenida.
Üleeuroopaliseks kataloogiks nimetatavat raamatut tutvustaval paberil on asutuse enda nimi eesti keeles vigaselt kirjas ? kesku keskuse asemel, arve peal on nii asutuse tempel kui ka kaubandusdirektori allkiri prinditud, mitte originaalid. Kusagil pole mainitud andmeid, mis kataloogi sisestatakse ja ei ole ankeeti, mille peale teha muudatusi.
Rahvusliku Strateegiliste Uuringute Keskuse nimelist ettevõtet ei ole võimalik leida. Ettevõttel pole kodulehte, olemas on kontaktaadress ning telefon, mis aga ei vasta. Arvele allakirjutanud kaubandusdirektor Vitalijus Dubinovas on arvatavasti mõne viljaka sõnameistri suursugune pseudonüüm.
Pakkekotte tootva ettevõtte Dispak juhataja Andres Männisalu ütles, et on sarnaseid kirju saanud ka varem. ?Saadetakse igalt poolt Euroopast, kuna me aga katalooge ei telli, siis liiguvad need kohe prügikasti,? ütles Männisalu.
Põrandakatete maaletooja Tapio Lehtinen ütles, et on saanud sama asutuse kirju ka varem, aasta-kaks tagasi, ning usub, et tegu on pettusega.
Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets ütles, et Hansapangal endal ei ole õigust kontosid sulgeda või isegi jagada infot nimetatud ettevõtte kohta.
?Üldjuhul on võimalik kiiresti külmutada arved, kui selleks tuleb märkus kas politseilt või finantsinspektsioonilt, et tegemist võib olla pettuseks või rahapesuks kasutatava kontoga,? ütles Noormets.
Eniro turundusjuhi Tiia Schapeli hinnangul pole neid selline asi eriti ärritanud, sest sarnase sisuga kirju liigub pidevalt.
?Selliste firmade tõttu kannatab kogu infomeediaturu maine. Eniro kogemuse põhjal võib kinnitada, et igasugused esmapilgul üliodavana tunduvad pakkumised saavad tugineda vaid blufil või pettusel ja hiljem osutub kliendi esmane kokkuhoiutunne reaalseks rahakaotuseks,? ütles Schapel. Turul pikemat aega tegutsenud infomeediafirmadel on välja kujunenud kindel tarbijaskond ning oskus paremini teenust pakkuda, lisas Schapel.
Kuna summa, mida kataloogi eest küsitakse, on marginaalne, siis suuremate firmade raamatupidamine ei pööra alati sellele kuigi suurt tähelepanu, vaid teeb kande ära.
Samuti kasutab Rahvuslik Strateegiliste Uuringute Keskus rahvusvahelise IBAN-koodiga kontot, mis näitab ettevõtet reaalselt toimivana.
Hetkel kuum