Küttest puhkev tulekahju algab leiliruumist

Saunamaailma projektijuht Mihhail Grossi sõnul olenevad tuleohutusmeetmed sellest, kas tegemist on puu- või elektrikerisega. ?Puukeris on mitu korda võimsam kui elektrikeris ? selle sisetemperatuur ja välispleki temperatuur on palju suurem,? kinnitab ta. ?Puukerise korral tuleb meeles pidada eelkõige, et puitosad ei asuks kerisele lähemal kui 0,5 meetrit.? Gross soovitab ka, et kerise ümber ja lähedal oleks kõik põrandast kuni laeni valmistatud tulekindlast kivist või plaadist. ?Unustada ei tohik, et kerisest tulev suitsutoru läheb samuti väga tuliseks,? hoiatab Gross. ?Seepärast peab puidust lae korral olema toru ja lae vahel vähemalt 30 cm.?

Vahel ehitatakse Grossi sõnul kerise ümber piisava õhuringluse tagamiseks ca 5-sentimeetrise õhuvahega kaitse, mis takistab liigsel kuumusel seinani jõudmast. ?Üldjuhul tehakse see kas kuumakindlatest kividest, näiteks punastest tellistest,? räägib Gross. ?Aga kivide asemel kasutatakse ka plekki või roostevaba metalli.?

Keris pannakse Grossi sõnul plaat- või betoonpõrandale. ?Kerise alumine osa ei ole väga kuum, peamine kuumus on suunatud ülespoole,? teab Gross. ?Seepärast on oluline jätta kerise ja lae vahele vähemalt 1,20 m.? Kerise paigaldamine tuleks Grossi arvates kindlasti spetsialisti hooleks jätta. ?Kui aga tõesti väga tahetakse seda ise teha, siis tuleks enne asjatundjatega igal juhul konsulteerida,? hoiatab ta.

Elektrikerise korral on tuleohutuse tagamine tunduvalt lihtsam, leiab Gross. ?Kuni 10-kilovatise võimsusega keris pannakse seina peale otse vastu puitu,? selgitab ta. ?Elektrikerist kontrollitakse termostaadi ja termoanduriga ning keris lülitub nelja tunni pärast automaatselt välja.? Ta lisab, et ka elektrikerise korral peaks lae ja kerise vahel olema vähemalt 1,20 meetrit. ?Üle 10-kilovatise võimsusega on aga põrandakerised ja need peavad olema puitosadest eemal vähemalt 15 cm,? kinnitab Gross.

Pajo Saeveski OÜ palkmajade tootmisjuht Andrus Pajo soovitab ühe võimalusena kasutada kuumakindlat kivivilla, mida võib panna isolatsiooniks korstna ja seina vahele. Ta lisab, et kindlasti on kõige tähtsam olla teadlik peamistest tuleohutusnõuetest ? näiteks puuküttega kerist vastu puitosa ei panda.

Tamrex Ohutuse OÜ tuleohutusekspert Priit Rattasepa sõnul leiab arvestatav osa kütteseadmetest põhjustatud tulekahjudest siiski aset saunaruumides. ?Kuna eluruumides enamasti pole tuletõkkesektsioone, on tulekahju levik teistesse ruumidesse paratamatu. Seda enam, et tulekahju avastamine on sageli hilinenud ja tulekustutusvahendeid ei ole,? kinnitab Rattasepp.

Sauna muudab Rattasepa arvates tuleohtlikuks eelkõige kütteseade ja sellest lähtuv kõrge temperatuur. Suitsulõõri sisepinnal ületab kuumus 350 °C, küündides intensiivsel kütmisel üle +600 °C. ?Puidu süttimistemperatuur jääb vahemikku +240 °C kuni +270 °C,? ütleb Rattasepp. ?Puidu termiline lagunemine algab temperatuuril +150 °C kuni +160 °C ning nendest suurustest lähtuvalt tuleb süttimisohtlikku pinda kaitsta.?

Põlevmaterjali kaitsevahendeiks sobivad Rattasepa sõnul betoonkatik ja kindlalt fikseeritud, vähemalt 100 kg/m³ mahukaaluga kivivill. ?Samuti on oluline tuletõkkevärvi kasutamine neil puittarinditel, mis on kõrge temperatuuriga seadmeosade ümbruses, vahekaugus ja neist kombineeritud lahendused,? soovitab Rattasepp.

Rattasepa sõnul omab olulist rolli ka kütteseadme tootjapoolse kasutusjuhendi tingimuste järgimine. ?Juhendist leiab limiteeritud seadme tööea, ohutuskujad, kasutatava kütuse liigi jm olulised tingimused.?