Lasteaed ? avastamata koht firmapeo jaoks

Moodsad eralasteaiad on juba maja projekteerimise käigus planeerinud võimaluse panna maja raha teenima ka õhtuti, kui lasteaialapsed on koju läinud. Riiklike eralasteaedadega on aga asi keerulisem, nende planeering on tehtud nii, et külalised käivad läbi laste koduruumidest.

Sel kevadel Pirital avatud lasteaia Naba tegevjuhi Katrina Vasara sõnul on Naba kavandatud lastekeskusena, kus põhitegevus on siiski lasteaed, kuid lisategevusena renditakse maja erinevatele huviringidele.

Samas tunnistas Vasar, et lasteasutustel on kõrgemad hügieeninõuded ja seetõttu planeeriti juba ehitusel nii, et huviringidel ja lasteaialastel oleksid erinevad sissepääsud.

Lisaks on Nabal liigendatav keskväljak, kus on nii kinoekraan kui ka muusikasüsteem. Olemas on bassein, mille saab kohalda ka hiigelsuureks mullivanniks, köögiosa ning suur aed, kus saab pikniku pidada või grillida.

Vasari sõnul on vähem kui aasta tegutsenud Naba juba peokohana avastatud: ?Esimesed broneeringud asutuste jõulupeoks on tehtud.?

Vasara sõnul ei tähenda lasteaia või lastekeskusega koostöö firmale seda, et tegemist on vaid laste ringmängudega: ?Kui lastel on tegevust, mis nendele just sobib (peojuht, mänguasjad, läbimõeldud mängud jne), siis saavad täiskasvanud rahulikult omavahel vestelda, seminari pidada või hoopis koos lastega interaktiivset loengut läbi viia.

?Näiteks teatriloeng, kus lapsed teevad teatrit koos vanemaga, kuid spetsialist selgitab, millised arendavad tegevused sellega kaasas käivad,? rääkis Vasar innustatult.

Kaks kuud Saku lasteaia juhataja ametit pidanud Tiiu Rõuk ütles, et veel 25 aasta jooksul pole lasteaeda firmadele renditud. ?Tõenäoliselt on asi jäänud lihtsalt organiseerimise ja aja taha,? arvas Rõuk. ?See pole üldsegi halb idee ja minu põhimõtteline nõusolek on olemas,? lisas Rõuk.

Sangari Valga vabriku personalijuhi Margit Petrovi sõnul on lastepeod toimunud alati ettevõtte enda suures saalis. ?Külla aga oleme kutsunud oma laste jõulupeole esinema lasteaia- või koolilastetruppe,? lisas Petrov.

Ürituste korraldusfirma Fellander juhi Anneli Parksepa sõnul pole lasteaedasid ürituse pinnana kasutatud, sest seal on oma hügieeninõuded ja sinna täiskasvanuid viia ei saa.

?Lapsi aga tahaks vastupidiselt keskkonnast, kus nad iga päev on, võimalikult kaugele viia,? lisas Parksepp.

Lapsed tunnevad uhkust ja räägivad sõpradele, kui nad on saanud näiteks nätsu, sest olid osavad ema jõulupeol või isa tööjuures oli lõbus joonistamisvõistlus ning sai sealtki auhinna jne.

Kui lasteüritus on planeeritud pereüritusena, siis peaksid võistlema-mängima laps ja vanem koos. Väga levinud on juhus, kus vanemad istuvad toas ja lapsed viiakse näiteks kas õue või teise ruumi mängima. Siin ei arvestata sellega, et laps ei julge vähemalt esimesed 15 minutit minna üksi võõras kohas, võõraste lastega ja võõra mängujuhiga mängima. Lapsevanemal on aga üksi väga ebamugav kaasa minna, sest siis tundub tema laps memmekas ja arg. Seega, tähelepanu keskpunktis on nii ema kui ka laps.

Ärge pange eri vanuses lapsi võistlema. Selge on see, et võistlused kütavad kirgi ja tekitavad meeleolu, kuid firmapidudel on kaasas väga erinevas vanuses lapsed ja paraku jäävad siin jänni just pisemad. Auhinnast aga ei taha ju keegi ilma jääda. Kui vanusevahe on väga suur, võiks korraldada rohkem erineva jõuastmega mänge.

Väga tähtis on selgeks teha ja läbi mõelda, mis kell alustada lastevõistlusega. Kui kollektiivis leidub 3-15aastaseid lapsi, siis on selge, et õhtuks on pisimad väsinud ja istuvad vaid oma vanemate süles. Sellisel juhul ei saa mängus osaleda ka vanemad. Parem oleks näiteks sättida lapsevanemad koos alla viieaastastega ennelõunal ja pärastlõunal suuremate laste mängud.

Autor: Tiina Kass