Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurfirmad paigutavad raha tervisesporti

    Omanimelised jooksud on pea kõikidel pankadel, näiteks Hansapangal ja Nordeal on omanimelised tervisejooksud, SEB Ühispangal aga Ühispanga Kevadjooks ja ka Sügisjooks.
    Lisaks jooksudele on pankadel omanimelised spordisarjad. Näiteks Hansapangal on seiklusspordisari ?Hansapank Xdream?, Hansapanga ja ETV suusasari noortele, Hansapanga Tallinna suusamaraton ning Tallinna rattamaraton.
    Elion on nimisponsor kolmel spordialal ? rattaspordis on omanimeline üritus Elion Estonia Cup, võrkpallis sari Elioni Rahvaliiga ning kergejõustikus Elioni TV 10 olümpiastarti, loetles Elioni meediasuhete juht Ain Parmas.
    Turvafirma Falck Eesti avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul on ettevõte küll sponsor suurtel rahvaüritustel, kuid nimisponsori staatust ei oma. ?Oleme sponsor oma põhitegevuse kaudu. Näiteks Tallinna Sügisjooksul olime abiks liikluskorralduses, seega otseselt eelarvest meil selleks raha ei kulunud,? selgitas Lember. Vastutasuks sai Falck oma töötajatele osavõtusoodustused. ?Jooksust võttis osa üle 330 töötaja ja me võitsime kõige suurema osavõtuga ka seekord rändkarika, mis vist ainult ühel korral on läinud Hansapangale,? lisas Lember.
    Ka tervisejookse korraldava Stamina Spordiklubi juhatuse esimees Urmo Raiendi on Äripäevale kinnitanud, et ettevõtted toetavad spordiüritusi soovist pakkuda oma töötajatele sportimise võimalusi. Teiseks põhjuseks on mainekujundus.
    Tavaliselt korraldavad sponsor­ettevõtete nime all sarju ning üritusi selleks loodud spordiklubid või professionaalsed organisatsioonid. Ettevõtte poolt tuleb raha ning koostöö orgkomitees ning turunduses.
    SEB Ühispanga marketingidivisjoni juht Karl Multeri sõnul on rahvaspordiüritused olnud panga prioriteet mitmeid aastaid. Lisaks jooksusarjadele oleme kümme aastat toetanud Tartu maratoni neliküritustesarja ja laste 10 olümpiastardi üritust.
    Turundusteenuseid aktiivselt tarbivate ettevõtete seas sel sügisel Turu-uuringute ASi läbi viidud uuringutest selgub, et 32 protsenti ettevõtetest kasutab meediavälistes turundusvõtetest sponsorlust või heategevust, neist seitsmel protsendil on sponsorlus peamine meediaväline turundusvõte, 25% ettevõtetest aga üks osa meediaväliste turundusvõtete segust.
    Pooled uuringus osalenud ettevõtted kinnitavad, et tuleval aastal jääb sponsorluse kasutamine samale tasemele, kuid 15% ettevõtetest prognoosib sponsorlustegevuse vähenemist. Vaid kaheksa protsenti vastanutest kinnitab, et sponsorluse kasutamine tuleval aastal kasvab.
    Kui sponsoreerijale pakkuda toetuse eest vastu samas summas reklaami, siis ei maksustata sponsoreeritavat summat tulumaksuga.
    Sponsorluseks loetakse üldiselt olukordasid, kus toetatakse kultuuritegelasi, sportlasi, spordi- või kultuuriklubi või -sündmust vms. Teatud juhtudel kaasneb sellega sponsoreeritavale kohustus kanda või demonstreerida sponsoreerija logo või avaldada muul viisil reklaame.
    Sponsoreerimise maksustamise otsustamisel tuleb vaadata esmalt, keda toetatakse. Kui toetatavaks on usuliste ühenduste registrisse kantud ühing, haiglat pidav isik, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutus, kaitseala valitseja või rahandusministri poolt kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olev ühing, siis on võimalik maksuvabalt annetada aastas summa, mis vastab kuni 3 protsendile annetaja palgafondist või 10% annetaja viimase majandusaasta kasumist.
    Ületavale osale kohaldatakse üldreeglit. Üldreegli kohaselt kuuluvad kingitused ja annetused tulumaksustamisele. Kui toetuse saaja kohustub omalt poolt tegema annetajale reklaami, siis ei maksustata tulumaksuga reklaami väärtusele vastavat annetuse osa.
    Autor: Tiina Kilkson
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.