Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalameeste paradiis Põlenud saarel
Ahvenamaalt Soome poole sõites tuleb esmalt minna praamiga Vårdöle ehk Haiglasaarele. Sealt Hummelviki sadamast võetakse kurss Soome ranna poole, kaks ja pool tundi kestval merereisil käib praam ka Torsholma saarel. See kuulub Ahvenamaa kõige saarterohkema ja hajali asuvama valla Brändö koosseisu. Ö tähendab rootsi keeles saart, Brändö on tõlkes Põlenud saar. Rohkem kui tuhandest skäärist on asustatud vaid kümme, elanikke on 500. Seal on kalameeste paradiis, millest kulgeb läbi kümnete sildadega 24 km pikkune maantee.
Brändö lugematud võrratud kaljuplatood ja -saared, lahesopid ja kivineemed andsid veendumuse, et kõige mõnusam on seigelda saarestikus oma paadiga. See võib olla nii kummipaat kui süst ja hea, kui saab lisada ka väikese mootori. Suuri laineid pole saarte vahel kunagi ja vahemaad on lühikesed.
Kuna Turu ja Ålandi skäärid on kõik võrdselt ilusad, polegi vahet, kus seigelda. Mõttekas on sõita autoga mõne väikesaare lõppu ja teha sealt päevaretki asustuseta skääridele, veel romantilisem on rajada baaslaagergi puutumatule saarekesele.
Långö põhjatipust, Åva sadamast jõudsime 30 minutiga ilusale Vartsala saarele, kust järgmine tasuta praam viis Kustavisse, endisele Kivimaale, mis asutati kuningas Gustav III käsul postitee äärde 1783. Ströömi väinal sõites nägime põhja pool mitut sumpkalakasvandust ja sealmail haruldast suurt rändrahnu. Randudes jäid põhja suunas Jeremia koopad.
Kustavi saarelt Mussalole viib üks Soome kõrgemaid, Kaitaise sild. Kuna Taivassalost Velkuale käib praam harva, sõitsime ümber lahesopi, kus asub lindude uurimisjaam, väike tasuta muuseum ja rajad linnutornidesse.
Askaise lähedal asub kogu Soome uhkeim, Louhisaare loss. Viiekorruseline kelpkatusega hoone suures pargis on ehitatud 17. sajandi lõpul. See kuulus ülirikkale Flemingite suguvõsale, 19. sajandi esimesel poolel omandasid mõisa Saksamaalt pärit Mannerheimid. Seal sündis ja kasvas tulevane tsaariarmee kindralleitnant, pikaaegne Soome sõjaväe ülemjuhataja ja hilisem president marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim.
Loss on pääsenud põlemisest ja rüüstamisest ning kõrgetasemeliselt restaureeritud. Teisel korrusel on säilinud marssali noorusaegne sisustus, kolmandal korrusel on taastatud 17. sajandi stiil vapustavate laemaalingutega. Meri on taganenud supelhoonest poole kilomeetri kaugusele.
Üle Rymättylä ja Kultaranna saarte ? viimasel asub Soome presidendi kõrge torniga suveresidents ? jõudsime terviklikult korrastatud võluva vanalinnaga Naantalisse, põhjanaabrite ainsasse tõelisesse kuurortlinna. Peatusime lühidalt ka Turus, kus värskendasime tutvust võimsa linnusega. Selle läheduses asub uus mereuurimis- ja tutvustuskeskus Forum Marinum ning uhke purjelaev Suomen Joutsen, vaadata tasub ka hiiglaslikku toomkirikut, Soome luteriusu keskust.
Venemaa vallutas Ahvenamaa saarestiku Rootsilt sõjas 1808?9 ja liitis Soomega. Seal asus impeeriumi läänepoolseim punkt.
1854. aasta Krimmi sõjas ründasid Venemaa edasist laienemist kartnud Inglismaa ja Prantsusmaa pooleliolevat Bomarsundi kindlust ülekaalukate vägedega ja õhkisid selle pärast vallutamist. 1856 kuulutati saared Rootsi ettepanekul neutraalseks ja demilitariseeritud tsooniks, see kinnitati 1921 Rahvasteliidu poolt.
Pärast Soome iseseisvumist 1917 soovis Ålandi rahvas Rootsiga taasliituda, kuid Soome valitsus polnud nõus ja kompromisslahendusena sai saarestiku lääneosa laialdase autonoomia.
Kõige müstilisem on aga see, et Åland ei kuulu Euroopa Liidu tollitsooni ? seetõttu peatuvadki seal kõik Soomest ja nüüd ka Eestist Rootsi suunduvad laevad, see annab neile õiguse kaubelda tollivabalt alkoholi ja tubakaga.
Praamid liiguvad seal keskmiselt vaid kaks korda päevas, targem on autokoht telefoni teel kinni panna. Tuleb arvestada, et infostende ja laudu-pinke seal eriti pole, vähesed olemasolevad on otse tee ääres, seepärast tasub matkakomplekt kaasa võtta. Sõiduplaanid, kaardid ja muu info leiab Tallinnast Soome Turismiarenduskeskusest.
Botnia lahe suuet katva saarestiku idaosas on üle 10 000 saare, mis moodustavad 14 saarevalda. Neist kolm jäävad suurele Kemiö ehk Kimito saarele, mida eraldavad mandrist vaid kitsad väinad. Arhipelaagiga külgnevad mandri poolt Soome iidne pealinn Turu, imeilus kuurort Naantali,
margariinipealinn Raisio. Kõigi juurde kuulub ka arvukalt saari.
Pindalalt ja elanike arvult on Turu saarestik Ålandiga umbes võrdne, täpsed andmed puuduvad ala määramatuse tõttu. Looduse ilu ja mitmekesisuse poolest ei jää sealsed saared sugugi Ahvenamaale alla, kaljud on kõrgemadki. Kuigi kogu saarestik on valdavalt rootsikeelne, on vähemalt kohanimed ja poesildid ka soome keeles.
Autor: Jaan Masing