Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidireiting aitab võlakirju võrrelda

    Võlakirjade ostjatel ja laenuandjatel on tarvis teada, milline on laenusaaja krediidivõime.
    Kui eraisik või väikefirma läheb panka, hindab pank ära kliendi krediidikõlblikkuse. Riikide, suurte ettevõtete, krediidiasutuste ja suuremate kohalike omavalitsuste puhul teeb selle töö ära emitendi või laenusaaja tellimusel rahvusvaheline krediidiagentuur (tuntuimad Standard & Poor?s, Moody?s, Fitch). Maailmas on tuhandeid suuri võlakirjade ostjaid (pangad, kindlustusseltsid, fondid), kes kasutavad oma otsuste tegemisel krediidireitinguid. Paljudel fondidel on piirangud, millise krediidikõlblikkusega võlakirju nad osta tohivad. Sageli esineb ka piirang, mis keelab paigutada krediidireitinguta võlakirjadesse suurt osa varadest.
    Mida näitab krediidireiting? Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal. Reiting lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. Pelgalt tootluse vaatamine näitab vaid võimalikku teenitavat tulu, kui hoida võlakirja tähtajani. Sellest on aga vähe kasu, sest see ei muuda riski võrreldavaks. Reitingud muudavadki lihtsalt riskide hindamise võimalikuks. Millist võlakirja osta peaks aitama just see, et hinnataks samal riskitasemel olevaid võlakirju tootluse alusel omavahel.
    Reitingud mõjutavad võlakirjade tootlusi. Mida kõrgem on reiting, seda madalam on tootlus. See tähendab, et kupongvõlakirjade puhul ei pea emitent maksma kõrget kupongi hinda investorite ligimeelitamiseks. Madalama reitinguga võlakirjade tootlus on tavaliselt kõrgem. Põhjus on selles, et investorid vajavad lisatootlust kompenseerimaks kõrgemat riski. Aja jooksul muutub ettevõtete rahaline olukord, mille järel reitingut tõstetakse või alandatakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.