Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaupmeeste nõudmine väikese pinnaga kaupluseruumide järele kasvab kiiresti

    See annab ka kaubanduspinna omanikule võimaluse rohkem üürnikke valida ning rendihinda tõsta.
    Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits kinnitab, et väikseid poepindu Ülemiste Keskusesse küsitakse palju ning ka hinnad tõusevad. Ta möönab siiski, et tihtipeale on küsimus selles, kes on tahtja ehk millega üürnik kauplema hakkab. Turul on ka palju selliseid kaupmehi, kelle tegevusala pole piisavalt täpselt piiritletud, nagu näiteks lihtsalt toidukaubad või riided. Kuna nõudmine on suur, eelistab Pärnits sõlmida rendilepingu väga kindlalt piiritletud tegevusalaga kaupmeestega, ehkki rendihind võib jääda veidi väiksemaks. ?Eesmärk pole mitte hinda lakke ajada, vaid saada selliseid rentnikke, kes sobivad meie kaubanduskeskusesse,? sõnab ta. Samuti eelistatakse tuntumaid tegijaid, kuna nad on kindlamad kliendid. Suurte, paarisajaruutmeetriste ning paarikümneruutmeetriste kaubanduspindade ruutmeetrihinnad Ülemiste keskuses erinevad Pärnitsa andmetel kordades.
    Pindi Kinnisvara äripindade maakleri Ingrid Miti hinnangul on vanalinnas ja kesklinnas jalakäijate ning turistide liikumisteele jäävate kaubanduspindade üürihinnad tänavu tõusnud kuni 15%. Kesklinnas Viru, Kristiine ja kaubamaja üürihinna tõusuks hindab ta kuni 10%. Turul on tema sõnade järgi pidev nõudlus suurtes kaubanduskeskustes asuvate pindade järgi ning kaupmehed liiguvad eraldiseisvatelt pindadelt kaubanduskeskustesse.
    ?Heas kohas väiksemad pinnad on jätkuvalt otsitud, need on alati olnud likviidne kaup. Üks põhjusi ka see, et neil pindadel on üürnikud nt keskustega võrreldes kõige ebastabiilsemad ? vanad lahkuvad sageli ja uued tulevad kohe peale,? ütleb ta.
    ERI Kommertskinnisvara Lahenduste OÜ müügijuhi Rein Ruusmanni hinnangul on väiksemad poed tänavatelt lahkunud ja koondunud kaubanduskeskustesse, kus muidugi on väiksemad pinnad kõige nõutumad.
    ?Nii on ?väga hea asukoht? kolinud tänavalt kaubanduskeskustesse,? ütleb ta. Samas möönab Ruusmann, et üürihinnad kokkuvõttes oluliselt muutunud pole, mille üheks põhjuseks on, et üürnikud ei kipu liikuma. Samas kinnitab ta, et mõnes edukamas kaubakeskuses oli võimalik kindlasti uue üürniku lisandumisel tõsta üürihinda. Kuna surve kaubanduskeskuste kaubanduspindade järele on jätkuv, siis prognoosib ta, et lähema aasta jooksul planeerivad kaubanduskeskused juurdeehitusi või teevad teoks juba planeeritud laiendused. Ruusmanni arvates hinnad tõusevad, sest inimesed ostavad ja kaubandusel läheb hästi.
    Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade kinnisvarakonsultandi Marko Kiviranna hinnangul on kesklinna ja vanalinna piirkonnas nõudlus alati olemas, kuid äärelinna kaubanduspindade vastu on huvi märgatavalt tagasihoidlikum, kuigi pakkumisi on.
    ?Tugeval positsioonil olevad kaubanduskeskused saavad endale lubada üürnike valimist nii tausta kui ka äritegevuse iseloomu järgi, sest konkurentsis püsimiseks ei soovi kaubanduskeskused ühesuguse kauba pakkujaid duubeldada,? ütleb ta. Enamasti lahkub üks kahest?kolmest üürnikust terava konkurentsi tõttu ja samas ka keskuse külastaja ei pruugi ühekülgsetele keskustele lojaalseks jääda.
    Kesklinna väikeste kaubanduspindade vastu, kus on palju jalakäijaid, on Kiviranna sõnutsi jätkuvalt suur nõudmine, mis ületab pakkumist. ?See on tinginud just just väiksemate üüripindade hinnatõusu,? ütleb ta.
    Kivirand usub, et nõudlus kaubanduspindade osas on jätkuvalt tõusuteel, tingitud nii üldisest majanduskasvust kui ka turismi arengust.
    Kaubanduspindade turul valitseb endiselt nõudmiste ülekaal, sageli on kliendi poolt soovitavat objekti väga raske leida.
    Osaliselt on see tingitud ka nõukogudeaegsest linnaplaneeringust ? Tallinnas on vähe atraktiivseid kaubanduspindade tänavaid. Seega on koondutud suurtesse ostukeskustesse, mis tagab ka suurema kliendivoo ning kus erinevad kaubamärgid pigem teineteist toetavad-täiendavad ja siinkohal on konkurents isegi tervendav. Mõned suuremad ja kallid kaubamärgid ning butiigid saavad (kindlat klientuuri omades) lubada ka äriruume keskustest välja ? nii vanalinna- kui ka nn ?kuumast piirkonnast? väljapoole (Boss, Joop jt).
    Keskpärase kaubamärgiga ettevõtted on väga edukad, sest ka väiksel pinnal kogutakse keskuse toel tuntust ning klientuuri. Mõnikord peetakse ka vähematraktiivses kohas kauplust näiteks seetõttu, et teiste hästitöötavate kaupluste arvel oma nime võimalikult paljudes kohtades levitada.
    Turule on tulnud ning tulemas suured, väga tuntud ning nõutud kaubamärgid, kes analüüsivad väga tugevalt siinseid võimalusi, ressursse ning potentsiaali. Kuna enamasti vajatakse aga väga suuri ning erinevatele kriteeriumidele vastavaid ruume, ollakse valmis sobiliku leidmiseks ka ootama. Tõenäoliselt ei ole välistatud antud turusektoris mingil ajahetkel ka ?enampakkumiste? rakendamine.
    Tallinna kesklinnas on lähiaastatel valmimas Foorumi keskus, mis pakub kaubanduseks sobivaid ja mitmekülgseid ruume. Laienemine on plaanis nii Kristiine kui ka Ülemiste keskusel. Kuigi need on pikemaajalised projektid, on põhjust arvata, et klientide puudust ei teki. Ka valmiv Rotermanni kvartal annab oma panuse piirkonna atraktiivsusse ning loob värskust kaubanduspindade turule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Tallinna Sadam lõpetab tegevuse Paljassaare sadamas
Juba varasemalt Paljassaares tegevust kokku tõmmanud Tallinna Sadam avaldas täna pärast börsi sulgemist, et lõpetas ametlikult Paljassaare sadamas tegevuse.
Juba varasemalt Paljassaares tegevust kokku tõmmanud Tallinna Sadam avaldas täna pärast börsi sulgemist, et lõpetas ametlikult Paljassaare sadamas tegevuse.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.