Rahapesuhirmus Läti pangad nõuavad infot

Kuna paljud Eesti ettevõtjad on juba laienenud või plaanivad enda tegevust laiendada naabrite juures, siis peaks tähelepanelikult uurima sealseid äriajamise iseärasusi. Näitena võiks tuua Läti panganduse. Kuigi sealne Hansabanka on Hansapanga Grupi tütarettevõte, mille tõttu Läti panga poolt klientidele esitatavad nõuded peaksid olema enam-vähem samasugused nagu Eesti Hansapangal, on Läti panga kliendi taustauuring nii põhjalik, et võib tekitada mõneski kliendis kõhedustunde.

Selle põhjuseks on mõni aeg tagasi Läti pangandust tabanud rahvusvaheline skandaal, kus Ameerika krediidiasutused hakkasid seoses väidetavate rahapesujuhtumitega sulgema Läti krediidiasutuste korrespondentkontosid.

Eesti Meedia tütarfirma OÜ Scanpix Baltics, mis tegeleb Skandinaavia suurima uudispildiagentuuri Scanpix piltide vahendamisega Balti meediaväljaannetele, avas eelmisel aastal klientidega paremaks arveldamiseks konto Hansapanga Läti tütarpangas Hansabanka. Äri sujus kenasti, millest andis tunnistust ettevõtte Hansabanka kontole kogunenud seitsmekohaline summa.

Selle aasta septembris sai Scanpix Balticsi juhatuse esimees Art Soonets kirja ja ankeedid Hansapangast, kus seisis, et seoses Läti rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega peab ettevõte Hansapanga Grupi Läti tütarettevõttele esitama ankeedis märgitud täiendavad andmed ettevõtte tausta kohta. Kirjas seisis muu hulgas märge, et andmete mittetähtaegse esitamise korral blokeerib pank kliendi kontole ligipääsu.

?Mina võtsin ankeedi kätte, lugesin selle läbi ja saatsin neile vastuse, et ma pole nõus sellist ankeeti täitma,? lausus Scanpix Balticsi juhatuse esimees Art Soonets. Tema sõnul sisaldas ankeet palju mõttetuid ja liiga konfidentsiaalseid küsimusi. Näiteks nõuti põhiklientide taustainformatsiooni, mille andmist ei pidanud Soonets vajalikuks. ?Hansapangal on ju näha kogu meie arve liikumine. Meil on Lätis null santiimi eest sularahatehinguid, kõik on arvega tehingud, kus on näha nii kliendid kui ka summad,? sõnas ta.

Samuti oli mõnedele küsimustele, nagu näiteks omanike täpne loetelu, lausa võimatu vastata, kuna Scanpix Balticsi emaettevõte Eesti Meedia on börsiettevõte. ?Meie omanik on börsiettevõte, kelle aktsiaid müüakse börsil. Ma ei oska öelda, kas meie emafirma aktsiaid on ostnud onu Sam Ameerikast või tädi Fuchs Saksamaalt,? selgitas Soonets.

Scanpix Balticsi juhatuse esimees täitis ankeedi omapoolsete mööndustega ja faksis selle Hansabanka. Paar nädalat tagasi soovis Scanpix Balticsi raamatupidaja teha ülekannet ettevõtte Läti kontolt, kuid siis selgus, et konto oli tõesti panga poolt blokeeritud.

?Ma tunnistan, et jätsin mõningad lahtrid täitmata, kuid ma ei suutnud uskuda, et nad enda ähvarduse konto blokeerimise kohta täide viivad. Selline õigus on minu teada ainult kohtutel ja maksuametil,? lausus Soonets.

Finantsinspektsiooni õigusosakonna juhataja Margus Normak ütles kommentaariks, et krediidiasutus ei pea sõlmima arvelduslepingut. ?Pank ei pea võtma kedagi teenindamisele, samamoodi nagu kedagi ei sunnita hakkama panga kliendiks,? lausus ta. Tema sõnul on pangal teoreetiliselt õigus küsida igasuguseid küsimusi teemadel, mis võivad pangale mõju avaldada.

Normaki sõnul lasus Läti pankadel pikka aega rahapesu kahtlus, mis oli tingitud väidetavatest lünkadest seadustes. Tulemuseks oli, et USA krediidiasutused palusid Läti krediidiasutustel korrespondentkontod sulgeda. ?See on väga radikaalne meede, kui palutakse ühel krediidiasutusel korrespondentkonto sulgeda. Praktikas seda kasutatakse väga harva, sest piltlikult öeldes on see sõja kuulutamine,? selgitas Normak ja lisas, et selle tagajärjel karmistati Lätis seadusi. ?Praegu võib olla, et nad on isegi natuke üle reageerinud,? arvas ta.